Estonian Embassy in Riga :: Uudised ja sündmused

Algab konkurss Eesti-Läti ja Läti-Eesti tõlkeauhinnale

Wed, 21 Dec 2011 09:42:10 GMT

Juba kolmandat korda kuulutavad Eesti välisminister Urmas Paet ja Läti välisminister Edgars Rinkēvičs välja konkursi Eesti-Läti ning Läti-Eesti tõlkeauhinnale, millega soovitakse tunnustada parimaid läti ja eesti keelde tõlkijaid. Konkursi võitja selgub 2012. aasta veebruaris.

Välisminister Urmas Paeti sõnul pälvisid kahel eelmisel aastal auhinna Läti tõlkijad. „Loodame, et sellel aastal saab tunnustada ka mõnd Eesti tõlkijat läti kirjanduse eesti keelde vahendamise eest,“ ütles Paet.

Eesti-Läti ja Läti-Eesti tõlkeauhind rõhutab eesti ja läti keele ning kultuurivahetuse olulisust, et edendada nii ilukirjanduslike kui ka poliitiliste, populaarteaduslike, ajalooliste, sotsioloogiliste ja teiste tekstide tõlkijate asjatundlikkust.

Preemia rahaline väärtus on 3000 eurot, millesse panustavad Eesti ja Läti võrdselt. Žüriisse kuuluvad mõlema riigi välisministeeriumi esindajad ja ka kahe riigi kirjanduse teabekeskuse juhatajad.

Eesti-Läti ja Läti-Eesti tõlkeauhinna asutamise kokkuleppele kirjutasid alla Eesti välisminister Urmas Paet ja Läti välisminister Māris Riekstiņš 18. veebruaril 2009. aastal.

Eelmistel aastatel pälvisid auhinna Läti tõlkijad Maima Grīnberga (2009) ja Guntars Godinš (2010).

Tõlkekonkursile on võimalik kandidaate esitada välisministeeriumi kodulehel asuva taotlusvormi kaudu, lisades ka tõlkija CV. Taotluste esitamise tähtaeg on 31. jaanuar 2012.

Vabadussõjas võidelnute mälestuseks

Wed, 16 Nov 2011 14:17:05 GMT

Päev enne Sõdurite (Lāčplēša ehk Karutapja) päeva, 10. novembril, tähistas Riia Vennaskalmistu oma 75. sünnipäeva. Pidulikul sündmusel osalesid ka Eesti suursaadik Lätis Mati Vaarmann, kindralleitnant Johannes Kert ja Eesti peaskaut Jüri Ehandi.

Sel päeval avati Vennaskalmistul ka mälestustahvel, mille Tartu Skaudijuht Valter Sirgo ja Eesti Skautide Maleva peavanem Nikolai Kann koos 85 skaudiga tõid Eestist 19. juulil 1928, kui snad aabusid Läti skautide 10. aastapäeva tähistamisele. 26. juulil 1928 läksid skaudid Vennaskalmistule langenuid mälestama. Kui teiste riikide esindajad tõid langenute mälestuseks lilli, teatas hr Kann, et Eesti skaudid on lillede asemel toonud mälestustahvli langenud kangelaste mälestamiseks. Esialgu pandi tahvel Sõjamuuseumi, kuna Vennaskalmistul ei olnud lõpetatud reliikviate hoidmiseks ette nähtud ehitused. Miks tahvlit ei pandud Vennaskalmistule, kui ehitustööd lõppesid, pole teada, kuid 40ndatel läks tahvel kaduma. Välja ilmus see taas 2009. aastal ning tahvel toimetati Eesti Suursaatkonda Riias.

Aga 12. novembril avas President Toomas Hendrik Ilves Pärnumaal, Tori Püha Jüri kirikus mälestustahvli 50 Läti kodanikule, keda Eesti Vabariik on koostöö eest Vabadussõjas austanud kõrgeima tunnustusega – Vabadusristi aumärgiga.

„Meie kaks maad, Eesti ja Läti, pidid oma õigust iseolemisele kaitsma sõjaväljal; pidid meie rahvaste õigust vabadusele kõige raskemal moel tõestama kogu maailmale,“ ütles riigipea mälestustahvli avamisel. „Me saime sellega hakkama, luues vabad ja demokraatlikud riigid.“ President Ilves rõhutas: „Selles võitluses olime me relvavennad, kamraadid lahingutes. Läti brigaad Eesti Rahvaväe koosseisus toetas meie vabadusvõitlust ning Eesti väed olid abiks Läti vabastamisel ja Riia kaitsmisel. Üksi ja ilma liitlasteta oleks meil olnud palju raskem, kui mitte võimatu.“

Avaldades austust kõigile Eestis ja Lätis isamaa eest võidelnuile, meenutas president Ilves ka meest, kes esimesena langes Eesti riiki kaitstes – veebruaris 1918, iseseisva Eesti esimestel tundidel, langes lahingus punaväelastega verinoort riiki kaitstes lätlane Johann Muischneek.

*****

Lisainfo tahvli kohta: ajalehe Latvijas Kareivis a. 1928 numbrid 157.-166, ajalehe Latvijas Avīze 20.06.2009. a. number. Täname tõlkijat Gundars Godiņš kindralleitnandi kõne tõlkimise eest, Läti Skaudijuhi Andris Matisons fotode eest ja Eesti Skautide Ühingut ja Läti Rahvusarhiivi Läti Riigi Ajaloo Arhiivi, eriti Dace Goze, vastutulelikkuse eest.

Teaduste Akadeemia mees-ja naiskoor ning Antonin Dvoraki missa Riias

Sat, 01 Oct 2011 12:44:54 GMT

Eesti Teaduste Akadeemia mees- ja naiskoori kontsert
1. oktoobril kl 18
Riias, Uue püha Gertrudi kirikus

8. septembril möödus 170 aastat tšehhi helilooja Antonin Dvořįki sünnist. Teaduste Akadeemia mees- ja naiskoori kontserdikava peateos on Dvořaki Missa D-duur op. 86 – kaunis ja romantiline sakraalteos, mida helilooja ise pidas oma üheks suuremaks loominguliseks õnnestumiseks. Seda segakoorile, solistidele ja orelile kirjutatud suurteost ning valikut eesti muusikast, saab kuulata 1. oktoobril kl 18 Riias, Uue püha Gertrudi kirikus.

Eesti Teaduste Akadeemia meeskoor ja naiskoor on tunnustatud koorijuhi ja helilooja professor Arvo Ratassepa loodud kollektiivid, kes veidi enam kui 50 tegevusaasta jooksul on olnud tuntud kui heatasemelised kontsertkoorid. Koore iseloomustavad arvukad kontserdid, mitmekesine repertuaar, sisukad ja temaatiliselt terviklikud kontserdikavad ning suurvormide ettekanded suure segakoorina. Mõlema koori dirigentideks on täna on Andrus Siimon ja Igor Nikiforov.

Põhja- ja Baltimaade disainerite üritused Riias 2011

Sat, 01 Oct 2011 06:07:41 GMT

2011. aasta sügisel Riias kohtuvad Põhja- ja Baltimaade disainerid. Alates oktoobrist kaks kuud toimuvad Riia Kunstiruumis üritused erinevates disaini valdkondades.

Ükskõik kui nähtamatult integreeritud või märgatav oleks disain, sellel on alati mingi lugu: inimeste kohta, kes seda on loonud, nende kohta, kellele see on loodud ning disaini enda eksistentsi kohast ja ajast. Milline on see sõnum?

2011. aasta sügisel saabuvad Riiga 16 Põhja- ja Baltimaade disainerit, et jagada oma nägemust praegu aktuaalsete tendentside kohta, moodustades vastutusrikka ja püsiva disaini. Disaini professionaalid otsivad rahvusvahelisi ja multidistsiplinaarseid koostöö võimalusi, kohtutakse ettevõtjatega ja disaini üliõpilasi julgustatakse osa võtma diskussioonist lähenemaks disainile kriitiliselt.

Põhja- ja Baltimaade disainerite ürituse põhinäitus „Kuusteist sammu ligemale“ tõstab esile 16 erinevat innovatiivset ideed, mida arhitektuuri-, tööstus-, moe- ja graafilise disaini esindajad Soomest, Rootsist, Norrast, Taanist, Islandilt, Eestist, Leedust ja Lätist moodustavad spetsiaalselt selle näituse jaoks. Kõik tööd on pühendatud ühele motiivile – Läänemere tulevikule.

Põhja-ja Baltimaade disainerite ürituse kavas on ette nähtud ka palju muud: tuntud Soome tootemargi Marimekko rändnäituse avamine, Põhja- ja Baltimaade arvutimängude loojate seminar, PechaKucha Night kuumemate disaini tendentside presentatsioonidega, seminarid, loengud, õpikojad ja esitlused, mis peegeldavad püsiva disaini ideed.

Korraldajad:

Põhjamaade Ministrite Nõukogu Soome eesistumine
Põhjamaade Ministrite Nõukogu büroo Lätis
Põhja- ja Baltimaade saatkonnad Riias
Taani Kultuuriinstituut
Riia Kuntsiruum ja SIA Rigas Nami

Kuraator: Kari Korkman, Helsinki Design Week

Põhja- ja Baltimaade disainerite üritused toimuvad Disaini Informatsiooni keskuse korraldatud festivali "Disain. Tulevik 2011" raames.

Lisainfo: kultuurinõunik Ginta Tropa, Põhjamaade Ministrite Nõukogu büroo Lätis, tel.: 67820055, e-post: ginta@norden.lv

Peeter Alliku näitus "Ma seda nägin" galeriis "Bastejs"

Tue, 02 Aug 2011 13:14:36 GMT

Galerii "Bastejs" kutsub Teid 2. augustil kell 18:00 Peeter Alliku näitusele "Ma seda nägin".

Andrus Kivirähk saab rahvusvahelise preemia

Sat, 23 Jul 2011 13:58:01 GMT

23.-.25. juulil külastab Riiat kirjanik Andrus Kivirähk, kellele antakse üle Janis Baltvilksi rahvusvaheline lastekirjanduse preemia raamatu "Leiutajateküla Lotte" eest. Preemia pälvib ka raamatu läti keelde tõlkinud Guntars Godinš.

Preemia antakse üle 24. juulil kell 11 algaval aktusel Riia Uues Teatris. 25. juulil annab Andrus Kivirähk intervjuu Läti ajakirjanikele. Andrus Kivirähki „Mees kes teadis ussisõnu“ lätikeelse tõlke esitlus toimus Riias vaid paar kuud tagasi.

Andrus Kivirähki Riia visiiti aitasid korraldada Eesti Suursaatkond Riias ja Lux Express.

Uus Eesti-Vene piiri ületamise kord alates 01.08.2011

Wed, 13 Jul 2011 11:33:06 GMT

Alates 1.08.2011 muutub Eesti-Vene piiril piiriületamise kord. Uue korra järgi luuakse ühtne piiriületuse ootejärjekorra infosüsteem, mida kasutatakse kolmes Eesti maanteepiiripunktis: Narva- Ivangorod, Koidula- Kunitsina Gora ja Luhamaa - Šumilkina. Iga maanteepiiripunkti lähedale luuakse ka ooteala, kus saavad autojuhid parimates tingimustes piiriületusaega oodata.

GoSwifti saab piiriületuse eelbroneeringuid teha eesti, inglise ja vene keeles, edastades selleks andmed sõidukite ja isikute kohta, kes piiriületust planeerivad. Seda saab teha:

veebiaadressidel http://www.eestipiir.ee või www.estonianborder.eu
helistades broneerimiskeskuse telefoninumbril +372 6989192
Ilma eelbroneeringuta piirile saabunud sõiduk saab elavasse järjekorda registreeruda ka piiripunkti läheduses oleval ametlikul ootealal, kas iseteeninduskioskis või ooteala teenindaja abil. Piiripunktis ootejärjekorda registreerida ei saa.
Aega saab broneerida kuni 90 päeva ette.

Lisainformatsioon: http://www.politsei.ee/et/nouanded/piiriuletusinfo/uus-eesti-vene-piiri-yletamise-kord-alates-01082011.dot

Näitus EL māja Kunstiruumis Tartu Kunstikool 60. Jaņa Rozentāla Rīgas Mākslas vidusskolai 65.

Tue, 05 Jul 2011 14:32:56 GMT

Kuni 29.07.2011 EL maja Kunstiruumis (Aspazijas bulvāris 28, Riia), saab vaadata Jaņa Rozentāla Riia Kunstikeskkooli ja Tartu Kunstikooli näituse Tartu Kunstikool 60. Jaņa Rozentāla Rīgas Mākslas vidusskolai 65.

Mõlemad koolid on partnerkoolid, mis edukalt teevad koostööd juba pikemat aega, jagades kogemust ning korraldades ühiseid projekte. 65. aastane Janis Rozentali nimeline Riia kunstikool ja 60. aastane Tartu kunstikool tähistavad väärikaid juubeleid ühisnäitusega suvel Riias ja sügisel Tartus.
Tartu kunstikool osaleb näitusel õpilaste lõputöödega, koomiksinäidiste põhjal koostatud kogumikuga "The New Kaboom" ja disainimängudega tänavapinkide teemal "Sa oled see, millel istud!" Riia kunstikool näitab pronksist ja alumiiniumist skulptuure.

Võnnu lahingu 92. aastapäevaga seoses

Mon, 27 Jun 2011 11:11:02 GMT

22. juunil Eesti suursaadik Lätis Mati Vaarmann osales Cēsise linna poolt korraldatud 1919. aasta Võnnu lahingu 92. aastapäeva tähistamisel alljärgneva pöördumisega:

Ajalugu on näidanud seda, et Eesti ja Läti rahvad on võimelised tulemuslikuks koostööks siis, kui on eesmärgiks on nende kodumaade vabaduse ja iseseisvuse saavutamine . Nii oli see Eesti ja Läti vabadussõdade aegu rohkem kui 90 aastat tagasi ja nii oli see ka iseseisvuse taastamisel. 20 aastat tagasi.
Siin Võnnu lähedal 92 aastat tagasi toimunud lahing, kus 3. Eesti diviis ja Põhja-Läti brigaad võitlesid üheskoos Landeswehri vastu, ei omanud mitte ainult sõjalist tähtsust Läti põhjaosa vabastamisel, vaid ka moraalset tähtsust. Eestlased ja lätlased näitasid võimekust tegutseda liitlastena ning lüüa lahinguväljal oma endiste isandate sõjaväge.
Maailm on järgnenud aastakümnete jooksul palju muutunud ja nii on muutunud ka Läti ning Eesti . Siin Võnnu all langenud Eesti ja Läti sõjamehi üheskoos mälestades maksame me oma ajaloolist tänuvõlga. Samas ei saa me unustada , et nende poolt saavutatud võidul on meie rahvaste jaoks sümboolne tähendus , millel on püsiväärtus tänaseks ja ka homseks. Võnnu lahing on meie ühisest ajaloos eredaimaks näiteks sellest, et üheskoos oleme me suutelised enamaks kui seda suudame üksinda.

Hinnakem seda kogemust mälestades üheskoos siin langenud Läti ja Eesti sõjamehi.

Meie seast lahkus Läti eestlane Elmar Johanson

Mon, 14 Feb 2011 13:44:25 GMT

Eesti Vabariigi suursaatkond Lätis teatab kurbusega, et 12. veebruari varahommikul suri väga auväärne ja kindlameelne Läti eestlane, Valgetähe IV klassi teenetemärgiga autasustatud Elmar Johanson, sündinud 12.08.1914 Aluksne vallas Lätis. Hr Elmar Johanson on olnud Riia Eesti Haridus- ja abiandmisseltsi liige 1932. aastast, Läti Eesti Seltsi taasasutaja 1989. aastal, kauaaegne Läti Eesti Seltsi juhatuse liige ja Eesti Evangeelse Luterliku kiriku Riia Jaani kiriku Eesti koguduse vanem. On taastanud Läti Eesti Seltsi eelkäija Riia Eesti Haridus- ja abiandmisseltsi nõukogude okupatsiooni ajal kaduma läinud ajaloomaterjalid.

Mõtetes oleme koos tema poegade Valdeko Johansoni ja Jaanus Johansoniga.

Eesti Rahvusooperi Estonia külalisetendused 2011. aasta jaanuaris

Tue, 18 Jan 2011 12:35:16 GMT

Läti Rahvusooper kutsub Teid Eesti Rahvusooperi Estonia külalisetendustele 2011. aasta 18. – 23. jaanuarini. See on suurepärane võimalus pikendada aasta kõige ilusamate ja südamlikumate pühade tunnet nautides ooperit või balletti.

Ballett "KOLM MUSKETÄRI" – 18. jaanuar
Ballett "METSHALDJAS (La Sylphide)" – 19. jaanuar
Ooper "COSI FAN TUTTE" – 21., 23. jaanuar
Ooper "ARMASTUS KOLME APELSINI VASTU" – 22. jaanuar

Rohkem informatsiooni etendustest Läti Rahvusooperi koduleheküljel http://www.opera.lv/lv/izrades-un-koncerti/viesizrades/ ja Eesti Rahvusooperi Estonia koduleheküljel http://www.opera.ee/31965

Pileteid on võimalik osta Läti Rahvusooperi kassadest ning „Biļešu paradīze“ müügipunktidest makstes sularahas, ülekandega või pangakaardiga ning interneti teel http://www.opera.lv/ ja http://www.bilesuparadize.lv/

Kohtume ooperis!

Eesti ja Läti välisminister: uued elektriühendused suurendavad julgeolekut

Tue, 16 Nov 2010 18:38:52 GMT

Välisminister Urmas Paet rõhutas täna kohtumisel Tallinnas Läti uue välisministri Girts Valdis Kristovskisega, et Eesti aga ka kogu Euroopa energiajulgeoleku tagamiseks on vaja toimivat energiaturgu ja liikmesmaade vahelisi ühendusi. „Balti energiaturu ühendamise plaan on hea näide piirkondlikust algatusest nende küsimuste lahendamiseks Euroopa Liidus,“ märkis Paet. „Oleme huvitatud reaalselt toimiva elektrituru loomisest Balti riikides,“ lausus Paet.

Paeti sõnul on vajalik uue Eesti-Soome, Rootsi-Leedu ja Poola-Leedu elektriühenduse väljaehitamine.

Rääkides koostööst Euroopa Liidu Idapartnerluse raames märkis välisminister Paet, et Läti on oodatud panustama Tallinnas tegutsemist alustavas idapartnerluse keskuses, mis keskendub Ukraina, Gruusia, Moldova, Aserbaidžaani, Armeenia ja Valgevene noorte riigiametnike täiendamisele ning reformikogemuse jagamisele. „ Keskendumine nähtavate tulemustega programmidele, nagu näiteks piirihaldus, korruptsioonivastane võitlus või väikeettevõtete toetamine, aitaksid sihikindlamalt partnerriikide reformiprotsessile kaasa,“ lisas ta.

Kahepoolsetest kultuurisuhetest kõneldes märkis Paet, et Eesti ja Läti kultuuri- ja haridusalased kontaktid on olnud läbi aegade tihedad. “Eesti on huvitatud eesti keele ja kultuuri õppe jätkumisest Riias. Selleks pakub võimalust näiteks Riia Eesti Keskkool, kus õpib praegu ligi 160 õpilast,” lausus välisminister Paet. „Valgas tegutseb veel näiteks Eesti-Läti Instituut, kus õpetatakse muuhulgas ka läti keelt,“ lisas ta. “Samuti loodame, et eesti ja läti keele ning kultuurivahetusele annab hoogu juurde möödunud aastal algatatud Eesti-Läti ja Läti-Eesti tõlkeauhind, ”lisas Paet.

Välisminister Urmas Paeti sõnul sujub ka Eesti ja Läti koostöö viisaesindus- ning konsulaarküsimustes hästi. „Eesti esindab Lätit Schengeni viisade väljastamisel Bulgaarias Sofias ning Läti annab Eestisse reisimiseks viisasid Aserbaidžaanis ja Usbekistanis,“ rääkis Paet Eesti-Läti kahepoolsest koostööst viisaesindusküsimustes.

Välisministritel tuli jutuks veel NATO strateegilise kontseptsiooniga seonduv, Euroopa ühine välisteenistus ja Läänemere strateegia temaatika.

“Järgmine aasta on Eestile Põhja-Baltimaade suhete seisukohast tervikuna oluline – augustis tähistame 20 aasta möödumist taasiseseisvumisest,“ lausus välisminister Paet.

VÄLISMINISTEERIUMI PRESSITALITUS
637 7654

KOLMAS ALGUS Kaitseliit 1990-1993

Wed, 24 Nov 2010 20:48:48 GMT

24. november 2010 kell 15.00 on näituse KOLMAS ALGUS Kaitseliit 1990-1993 avamine Läti Sõjamuuseumis.

Rohkem info siin.

Eesti suursaadik Lätis andis üle volikirja

Tue, 07 Sep 2010 14:16:34 GMT

Teisipäeval, 7. septembril andis Eesti Vabariigi uus suursaadik Läti Vabariigis Mati Vaarmann üle oma volikirja Läti presidendile Valdis Zatlersile.

Volikirja üleandmise tseremooniale järgnenud vestluses rääkisid suursaadik Mati Vaarmann ja president Valdis Zatlers Eesti ja Läti kahepoolsetest suhetest ning nende edasise arendamise võimalustest. Mõlemad osapooled rõhutasid riikidevahelisi häid suhteid ja tihedat koostööd kõigil elualadel, millele andis täiendava impulsi hiljuti avaldatud Läti-Eesti tulevikukoostöö raport. President Zatlers tundis huvi Eesti majandusolukorra hetkesisu ja euro kasutuselvõtmise ettevalmistuste vastu. Teemana, mis pakub suurt kahepoolset ja regionaalset tähelepanu, käsitleti ka energiajulgeolekut. Suursaadik Vaarmann ja president Zatlers vestlesid ka Läti sisepoliitilistest arengutest, arvestades lähenevaid parlamendivalimisi Lätis.

Mati Vaarmann on sündinud 14. septembril 1951. aastal. 1973. aastal lõpetas ta Tallinna Tehnikaülikooli ökonomistina. Diplomaatilist tööd alustas Mati Vaarmann 1992. aastal majandusnõunikuna Eesti saatkonnas Helsingis. Aastatel 1995-1997 oli Mati Vaarmann välisministeeriumi asekantsler. Seejärel aastatel 1997-2001 Eesti suursaadik Soomes. Alates 2001. aastast töötas Mati Vaarmann välisministeeriumi siseauditi osakonna peadirektorina ja aastatel 2002-2006 välisministeeriumi asekantslerina. Enne praegusele ametikohale asumist oli Vaarmann Eesti suursaadik Tšehhi Vabariigis. Suursaadik Vaarmann räägib eesti, vene, soome, inglise ja saksa keelt.

Suursaadik Mati Vaarmann andmas volikirja Läti presidendile Valdis Zatlersile

VÄLISMINISTEERIUMI PRESSITALITUS
637 7654
513 8689
pressitalitus@mfa.ee

Eesti Suursaatkond kingib Raul Meeli kujundatud raamatu "Solomon's Song of Songs"

Fri, 28 May 2010 13:22:00 GMT

Eesti Suursaadik Lätis Jaak Jõerüüt andis täna saatkonna kingitusena nii Läti Rahvuslikule Kunstimuuseumile kui ka Läti Rahvusraamatukogule Raul Meeli kujundatud raamatu "Solomon's Song of Songs". Kingitused võtsid vastu muuseumi direktriss Mara Lace ja raamatukogu juhataja Andris Vilks.

Rahvusvaheliselt tuntud Eesti kunstnik Raul Meel kujundas Belgias, Genti Ülikooli kaunite kunstide raamatukogus 20. aprillil avatud näituse jaoks muude eksponaatide hulgas Saalomoni Ülemlaulu virtuaalsed raamatud üheteistkümnes keeles; hollandi, prantsuse, saksa, inglise, itaalia, hispaania, portugali, rootsi, vene, soome ja eesti keeles. Töös on sarja viimane, lätikeelne raamat. Trükitud ja kaante vahele köidetud on nendest esialgu ingliskeelne. Iga keele puhul on tegemist unikaalse teosega, mille iga lehekülg on saanud omaette kunstilise vormi.

Igivana ja maailmas üldtuntud heebrea algteksti, selle erinevate tõlgete, ning kaasaegse, kongeniaalse kunstilahenduse summa annab tulemuse, mille juured ja oksad ulatuvad ühekorraga nii rahvuskultuuridesse kui maailmakultuuri, nii kujutavasse kunsti kui kirjandusse, nii religiooni kui kaasaegsesse tehnoloogiasse.

Läti kehtestab ajutise piirkontrolli seoses NATO Parlamentaarse Assamblee kevadistungiga Riias

Thu, 13 May 2010 13:11:36 GMT

Seoses NATO Parlamentaarse Assamblee kevadistungiga Riias kehtestab Läti ajutiselt piirikontrolli Schengeni sisepiiridel, sealhulgas ka Eesti ja Läti riigipiiril.

Ajavahemikul 24. maist kuni 1. juunini teostatakse piirikontrolli kõikides Läti piiriületuskohtades maismaa-, õhu- ja veepiiril.

Eesti Saatkond osales 9. mail Euroopa Liidu aiapeol Riias

Tue, 11 May 2010 08:15:41 GMT

Euroopa päeva tähistamiseks toimus 9. mail Riia kesklinnas Vērmane pargis Euroopa Liidu aiapidu. Nagu eelmiselgi aastal olid ürituse korraldajad Läti välisministeerium, Euroopa Komisjoni esindus Lätis, Euroopa Parlamendi infokeskus, Riia linnavalitsus ning Euroopa Liidu liikmesriikide esindused Riias.

Eesti saatkond pakkus taas kõikidele huvilistele ohtralt teavet turismi sihtkohtadest Eestis, samuti edasiõppimise võimaluste ja ärikontaktide kohta Eestiga. Kultuuri valdkonnas oli rõhuasetus seekord Tallinnal kui Euroopa kultuuripealinnal 2011. Lisaks oli kaasatud Euroopa Liidu Regionaalarengu Fondi poolt finantseeritava Eesti-Läti programmi infokeskus, mida esindas projekt „ViSoEst by bike“ oma sellesuvise suurürituse Tour de LatEst tutvustusega. Eesti telgis lõid selgi aastal kaasa Riia Eesti keskkooli õpilased, kelle kanda oli loteriil osalemiseks vajaliku viktoriini läbiviimine külastajate seas.

Päeva jooksul anti kõigile soovijaile ka võimalus avaldada oma arvamust selle kohta, mis ühendab või mis on ühine Eestil ja Lätil, eestlastel ja lätlastel. Vastuseid oli palju ja huvitavaid. Kõige rohkem oli esile tõstetud ajalugu, eraldi mainiti Liivimaad, Nõukogude okupatsiooniaega ja lahinguid Vabadussõjas.

9 korda oli nimetatud ühist piiri, eraldi nimetati veel piiri Ape juures, 4 korda ka Valkat/Valgat, lisaks ka Ainažit – Iklat. Ka kuulumist Balti riikide hulka nimetati 4 korda.

3 korda toodi välja sõprust ja saldejums’i, laulupeo traditsiooni, seejuures ka tudengite laulu- ja tantsupidu, anekdoote (sh ühel korral täpsustati, et mõeldud on naljakaid anekdoote eestlaste kohta), Tartu Ülikooli, kus ka palju lätlasi on õppinud, karu, kes üle piiri käib, ja Ruhnu saart.

2 korda nimetati heatahtlikke ja toredaid inimesi, Riia Eesti keskkooli, Balti ketti (üks kord nimetati ka Vabaduse teed), bändi Reigani, šokolaadi.

Veel nimetati:
ilmastikku – nimetati nii külmi talvi kui ka kliimat üldiselt
üksikuid sõnu – piim (piens), maja (māja), laev (laiva)
sööki – Rakvere viinerid, õlu (esile tõsteti A le Coq’i) ja keskaja restoranid
organisatsioone – EL, NATO, Schenkeri võrkpalliliiga
ettevõtteid, mis tegutsevad nii Eestis kui Lätis – Tallink, Liviko, LHV, Ogu maize
erinevaid paiku – ilusad vanalinnad, Dorpat ehk Tartu (Tērbata), Riia laht, Koiva jõgi (Gauja). Pärnu ja Narva olid nimetatud seoses käsitööga
inimeste omadusi – sinised silmad, häbelikkus, kiirus
isikuid – Bruno Oja, Aino Bāliņa, Leanne bändis „Auļi“. Eriti meeldiv oli järeldus, et "nad kõik on inimesed". Rõõmu tegi, et kuigi nime ei osatud öelda, teati, et Eesti endine president on Lätis õppinud. (Konstantin Päts, kellele 1992.a avati mälestustahvel kunagise Riia Vaimuliku seminari asukohas Anatoomikumis.)

Muud vastused: üksmeel, soov ühineda eurotsooniga, naaberriigid, mõtted, soome-ugrilased (liivi rahvas), ajavöö, kultuur, ühised laulud, laulu võim, tudengite korporatsioonid, kunst ja tants, turism, tudengite päevad, BEST: board of European Students of Technology, metsloomad, männid, Euroopa päev, Leegion, õigeusk, News2biz, Skype, huviharidus ja sport, curling, Tartu ja Riia 1. muusikakool, sugulaste kokkutulek, vanade alpinistide kokkutulek.

Oli ka üks soov – et mõlemas riigis oleks üks ühine bensiinihind.

Eesti poolt välja pandud loteriiauhind oli edasi-tagasi reis 3 sõbraga mugavas Hansabuss Business Line’i bussis Tallinna ja edasi Tallinki laevaga kas Stockholmi või Helsingisse. Õnnitleme auhinna võitjat!

Suur tänu meie toetajatele, tänu kellele Eesti osalus Euroopa päeval hästi õnnestus:

AS Tallink Grupp, Hansabuss Business Line, Eurolines Lux Express, Hotel Jurmala Spa, Eesti Kaubanduskoda Lätis, Eesti-Läti programm, EAS Turismiarenduskeskus, Sihtasutus Tallinn 2011, Riia Eesti kool.

Eesti kehtestab ajutise piirkontrolli seoses NATO välisministrite kohtumisega

Thu, 18 Mar 2010 15:24:22 GMT

Seoses NATO välisministrite mitteametliku kohtumisega Tallinnas kehtestatakse ajutine piirikontroll alates 17. aprillist kuni 23. aprillini. Turvalisuse ja avaliku korra tagamiseks toimub sel ajavahemikul piirikontroll Eestisse sisenevate isikute suhtes Eesti ja Läti riigipiiril, samuti sadamates ja lennujaamades.

Isikute ja sõidukite riigipiiri ületamise kontrollis ning riigipiiri valvamisel kohaldatakse Schengeni piirieeskirjades, riigipiiri seaduses ja piirirežiimi eeskirjas sätestatud nõudeid. Riigipiiri valvamisel osaleb ka Kaitseliit.

Ajutisest piirikontrollist üksikasjalikumalt.

Stipendiumi Estophilus - taotlemise tähtaeg 1. märts

Mon, 08 Feb 2010 18:23:04 GMT

Stipendiumi Estophilus eesmärk on rahastada välisriikide kodanikest välisriikide kõrgkoolide magistrantide, doktorantide ning doktorikraadiga uurijate õpinguid ja uuringuid Eestis.

Stipendium on mõeldud elamiskulude, õppemaksu ja uurimistööga seotud kulude katmiseks Eestis. Stipendiumi võib määrata korraga üldjuhul viieks kuni kümneks kuuks, erandjuhtudel ka lühemaks perioodiks. Stipendiumi suurus viieks kuuks on 40 000 Eesti krooni.

Eesti keele oskus on stipendiumi taotlemisel eelis, kuid mitte tingimus.

Stipendiumi määrab Eesti Keele ja Kultuuri Akadeemilise Välisõppe Programmi nõukogu, kaasates vajadusel eksperte. Stipendiumi rahastab Eesti Vabariigi Haridus- ja Teadusministeerium ning seda haldab Eesti Instituut.

Taotlemine

Stipendiumi taotlemiseks tuleb esitada järgmised dokumendid eesti või inglise keeles:

Täidetud taotlusvorm
Elulookirjeldus
Tõend selle kohta, et taotleja on magistrant/doktorant või doktorikraadi kinnitav dokument
Uurimistöö kava (maks. 1 A4 lehekülg)
Eesti teadus- ja arendusasutuse kinnitus, et ollakse valmis kandidaati vastu võtma
Magistrantidel ja doktorantidel soovitus uurimistöö juhendajalt

Dokumendid palume saata nii elektroonilise kui tavapostiga märksõna “Estophilus” all Eesti Instituuti, Suur-Karja 14, 10140 Tallinn.

Täpsemalt: http://ekkm.einst.ee/sisu/estophilus

Venta Kocerele antakse Maarjamaa Risti V klassi orden

Wed, 03 Feb 2010 13:20:07 GMT

President Toomas Hendrik Ilves kirjutas 3. veebruaril alla otsusele anda Eesti riigile osutatud teenete tunnustuseks iseseisvuspäeva eel 97 inimesele riiklikud autasud.

"Eesti tänab ja tunnustab inimesi, kes on teinud väga palju selleks, et meie riik oleks nii sisemiselt kui ka väliselt turvaline, et Eesti teadus, kultuur ja majandus oleksid tuntud mitte ainult kodumaal, vaid ka rahvusvaheliselt, et Eesti oleks edukas ja samas hooliv oma inimeste vastu," ütles riigipea.

Maarjamaa Risti V klassi ordeni saab ka Läti Akadeemilise raamatukogu direktor Venta Kocere – Eesti-Läti kultuurisuhete edendaja.

Presidendi otsus asub veebiaadressil: http://www.president.ee/et/ametitegevus/otsused.php?gid=134067