Rahvusvaheliselt tuntud Eesti kunstnik Raul Meel kujundas Belgias, Genti Ülikooli kaunite kunstide raamatukogus 20. aprillil avatud näituse jaoks muude eksponaatide hulgas Saalomoni Ülemlaulu virtuaalsed raamatud üheteistkümnes keeles; hollandi, prantsuse, saksa, inglise, itaalia, hispaania, portugali, rootsi, vene, soome ja eesti keeles. Töös on sarja viimane, lätikeelne raamat. Trükitud ja kaante vahele köidetud on nendest esialgu ingliskeelne. Iga keele puhul on tegemist unikaalse teosega, mille iga lehekülg on saanud omaette kunstilise vormi.

Igivana ja maailmas üldtuntud heebrea algteksti, selle erinevate tõlgete, ning kaasaegse, kongeniaalse kunstilahenduse summa annab tulemuse, mille juured ja oksad ulatuvad ühekorraga nii rahvuskultuuridesse kui maailmakultuuri, nii kujutavasse kunsti kui kirjandusse, nii religiooni kui kaasaegsesse tehnoloogiasse.

Ajavahemikul 24. maist kuni 1. juunini teostatakse piirikontrolli kõikides Läti piiriületuskohtades maismaa-, õhu- ja veepiiril.

Eesti saatkond pakkus taas kõikidele huvilistele ohtralt teavet turismi sihtkohtadest Eestis, samuti edasiõppimise võimaluste ja ärikontaktide kohta Eestiga. Kultuuri valdkonnas oli rõhuasetus seekord Tallinnal kui Euroopa kultuuripealinnal 2011. Lisaks oli kaasatud Euroopa Liidu Regionaalarengu Fondi poolt finantseeritava Eesti-Läti programmi infokeskus, mida esindas projekt „ViSoEst by bike“ oma sellesuvise suurürituse Tour de LatEst tutvustusega. Eesti telgis lõid selgi aastal kaasa Riia Eesti keskkooli õpilased, kelle kanda oli loteriil osalemiseks vajaliku viktoriini läbiviimine külastajate seas.

Päeva jooksul anti kõigile soovijaile ka võimalus avaldada oma arvamust selle kohta, mis ühendab või mis on ühine Eestil ja Lätil, eestlastel ja lätlastel. Vastuseid oli palju ja huvitavaid. Kõige rohkem oli esile tõstetud ajalugu, eraldi mainiti Liivimaad, Nõukogude okupatsiooniaega ja lahinguid Vabadussõjas.

9 korda oli nimetatud ühist piiri, eraldi nimetati veel piiri Ape juures, 4 korda ka Valkat/Valgat, lisaks ka Ainažit – Iklat. Ka kuulumist Balti riikide hulka nimetati 4 korda.

3 korda toodi välja sõprust ja saldejums’i, laulupeo traditsiooni, seejuures ka tudengite laulu- ja tantsupidu, anekdoote (sh ühel korral täpsustati, et mõeldud on naljakaid anekdoote eestlaste kohta), Tartu Ülikooli, kus ka palju lätlasi on õppinud, karu, kes üle piiri käib, ja Ruhnu saart.

2 korda nimetati heatahtlikke ja toredaid inimesi, Riia Eesti keskkooli, Balti ketti (üks kord nimetati ka Vabaduse teed), bändi Reigani, šokolaadi.

Veel nimetati:
ilmastikku – nimetati nii külmi talvi kui ka kliimat üldiselt
üksikuid sõnu – piim (piens), maja (māja), laev (laiva)
sööki – Rakvere viinerid, õlu (esile tõsteti A le Coq’i) ja keskaja restoranid
organisatsioone – EL, NATO, Schenkeri võrkpalliliiga
ettevõtteid, mis tegutsevad nii Eestis kui Lätis – Tallink, Liviko, LHV, Ogu maize
erinevaid paiku – ilusad vanalinnad, Dorpat ehk Tartu (Tērbata), Riia laht, Koiva jõgi (Gauja). Pärnu ja Narva olid nimetatud seoses käsitööga
inimeste omadusi – sinised silmad, häbelikkus, kiirus
isikuid – Bruno Oja, Aino Bāliņa, Leanne bändis „Auļi“. Eriti meeldiv oli järeldus, et "nad kõik on inimesed". Rõõmu tegi, et kuigi nime ei osatud öelda, teati, et Eesti endine president on Lätis õppinud. (Konstantin Päts, kellele 1992.a avati mälestustahvel kunagise Riia Vaimuliku seminari asukohas Anatoomikumis.)

Muud vastused: üksmeel, soov ühineda eurotsooniga, naaberriigid, mõtted, soome-ugrilased (liivi rahvas), ajavöö, kultuur, ühised laulud, laulu võim, tudengite korporatsioonid, kunst ja tants, turism, tudengite päevad, BEST: board of European Students of Technology, metsloomad, männid, Euroopa päev, Leegion, õigeusk, News2biz, Skype, huviharidus ja sport, curling, Tartu ja Riia 1. muusikakool, sugulaste kokkutulek, vanade alpinistide kokkutulek.

Oli ka üks soov – et mõlemas riigis oleks üks ühine bensiinihind.

Eesti poolt välja pandud loteriiauhind oli edasi-tagasi reis 3 sõbraga mugavas Hansabuss Business Line’i bussis Tallinna ja edasi Tallinki laevaga kas Stockholmi või Helsingisse. Õnnitleme auhinna võitjat!

Suur tänu meie toetajatele, tänu kellele Eesti osalus Euroopa päeval hästi õnnestus:

AS Tallink Grupp, Hansabuss Business Line, Eurolines Lux Express, Hotel Jurmala Spa, Eesti Kaubanduskoda Lätis, Eesti-Läti programm, EAS Turismiarenduskeskus, Sihtasutus Tallinn 2011, Riia Eesti kool.

Isikute ja sõidukite riigipiiri ületamise kontrollis ning riigipiiri valvamisel kohaldatakse Schengeni piirieeskirjades, riigipiiri seaduses ja piirirežiimi eeskirjas sätestatud nõudeid. Riigipiiri valvamisel osaleb ka Kaitseliit.

Ajutisest piirikontrollist üksikasjalikumalt.

Stipendium on mõeldud elamiskulude, õppemaksu ja uurimistööga seotud kulude katmiseks Eestis. Stipendiumi võib määrata korraga üldjuhul viieks kuni kümneks kuuks, erandjuhtudel ka lühemaks perioodiks. Stipendiumi suurus viieks kuuks on 40 000 Eesti krooni.

Eesti keele oskus on stipendiumi taotlemisel eelis, kuid mitte tingimus.

Stipendiumi määrab Eesti Keele ja Kultuuri Akadeemilise Välisõppe Programmi nõukogu, kaasates vajadusel eksperte. Stipendiumi rahastab Eesti Vabariigi Haridus- ja Teadusministeerium ning seda haldab Eesti Instituut.

Taotlemine

Stipendiumi taotlemiseks tuleb esitada järgmised dokumendid eesti või inglise keeles:

• Täidetud taotlusvorm
• Elulookirjeldus
• Tõend selle kohta, et taotleja on magistrant/doktorant või doktorikraadi kinnitav dokument
• Uurimistöö kava (maks. 1 A4 lehekülg)
• Eesti teadus- ja arendusasutuse kinnitus, et ollakse valmis kandidaati vastu võtma
• Magistrantidel ja doktorantidel soovitus uurimistöö juhendajalt

Dokumendid palume saata nii elektroonilise kui tavapostiga märksõna “Estophilus” all Eesti Instituuti, Suur-Karja 14, 10140 Tallinn.

Täpsemalt: http://ekkm.einst.ee/sisu/estophilus

"Eesti tänab ja tunnustab inimesi, kes on teinud väga palju selleks, et meie riik oleks nii sisemiselt kui ka väliselt turvaline, et Eesti teadus, kultuur ja majandus oleksid tuntud mitte ainult kodumaal, vaid ka rahvusvaheliselt, et Eesti oleks edukas ja samas hooliv oma inimeste vastu," ütles riigipea.

Maarjamaa Risti V klassi ordeni saab ka Läti Akadeemilise raamatukogu direktor Venta Kocere – Eesti-Läti kultuurisuhete edendaja.

Presidendi otsus asub veebiaadressil: http://www.president.ee/et/ametitegevus/otsused.php?gid=134067

Lavastaja Viesturs Meikšāns ja noored nätlejat toovad vaatajate ette loo Valmiera ja Võnnu koolipoistest, kes lähevad rindele ja muutuvad Vabadusõja võitlejateks. Eesti riik on juba vaba, mõne päeva pärast seob saatus kaks naaberrahvast igaveseks kokku.

Esietendus toimub Võnnu lossivaremetes 20. juunil, etendused  - 21., 26., 27. juunis, 7.ja 9.augustil.

Pääsmeid etendustele saab muretseda aadressil: www.bilesuparadize.lv või Cēsisest aadressil Pils väljak 9, Lossi turismikeskuses. Täpsem info Cēsise lossi kompleksist ja ööbimise võimalustest www.tourism.cesis.lv

Pääsme hind 5.- latti.

Juhime tähelepanu, et alates 29. juunist k.a saab korduvpassi posti teel taotleda vaid alla 6-aastastele lastele. Korduvpassi saab posti teel taotleda ka juhul, kui eelnevalt väljastatud sõrmejäljekujutisega passi väljastamisest on möödunud vähem kui 2 aastat.

Kui soovite taotleda omale uut korduvpassi enne passis sõrmejäljekujutise kasutuselevõtmist (passi kehtivuse lõpuni on jäänud vaid paar kuud vms põhjusel), saate posti teel taotlusi esitada veel kuni 28. juunini 2009 (hilisema postitempli kuupäeva kandva taotluse korral tuleb sõrmejälgede hõivamiseks isiklikult kohale minna kas Eesti välisesindusse või Kodakondsus- ja Migratsiooniameti büroodesse Eestis).

Täiendavat teavet sõrmejälgede hõivamise, nende kasutamise ja muude küsimuste kohta saab Kodakondsus- ja Migratsiooniameti kodulehelt.

Viisakutse nõudest  loobumine tähendab, et viisataotleja ei pea edaspidi esitama Kodakondsus- ja Migratsiooniametis või muus vormis kinnitatud kutset ja oma reisieesmärgi tõendamiseks piisab edaspidi teistest asjassepuutuvatest dokumentidest.

Kutse nõudest loobumine teeb viisataotlejale asjaajamise kiiremaks ja lihtsamaks. Kõik muud viisa taotlemise nõuded jäävad endiseks.

Kõige olulisem on, et viisataotleja esitab oma reisiplaanid ausalt ja arusaadavalt, märgib viisataotluses korrektselt oma peamise kontakti ja viibimiskoha Eestis. Samaks jääb nõue esitada dokumendid, mis tõendavad reisi eesmärki ja vahendite olemasolu edasi-tagasi reisiks, ülalpidamiseks ja majutuseks. Kasuks tuleb ka, kui viisataotleja näitab ära oma sideme Eestiga (näiteks perekonnaseisudokumendid või külastatava vabas vormis kiri või e-mail, milles kirjeldatakse sidemeid viisataotlejaga).

Konsulil on jätkuvalt õigus paluda viisataotlejal või asjassepuutuval isikul või organisatsioonil esitada suulisi või kirjalikke selgitusi viisa aluseks olevate asjaolude kohta. Nagu senigi võib konsul paluda esitada dokumente, mis tõendavad viisataotleja kavatsust viisa kehtivuse lõppemisel Schengeni ruumist lahkuda: tagasisõidupiletid, piisavad elatusvahendid, tõend töökohast, tõend elukohariigis asuva kinnisvara kohta, tõend seotuse kohta elukohariigiga (perekondlikud sidemed, ametialane staatus).

Reisieesmärgi tõendamisel võib täiendavalt esitada näiteks järgmisi dokumente (nimekiri pole lõplik):

Ärireiside puhul: kohtumist, konverentsi vms. korraldava firma kirjalik kinnitus, kutsed/piletid messidele, seminaridele; dokumendid, mis kinnitavad ärisuhte olemasolu või tõendavad taotleja seotust/staatust firmas.

Eraisikute reiside puhul: majutust tõendavad dokumendid (hotelli broneering, eraisiku kiri või e-mail, mis kinnitab, et vastuvõtja võimaldab viisataotlejale majutuse); reisipaketid; sõidupiletite koopiad.

08.04.2009 President Toomas Hendrik Ilvese kõne Eesti-Läti äriseminaril Tallinnas

Täna on eriline päev ja see koht kõnet pidada on samuti eriline. Pidupäevadel tuleb vaadata kaugele ja kõrgele. Säilitades küll realismi tunnet, kuid siiski ka valjult unistades, ka paatoslikult kõneldes.

Siinsamas, meie kohal, Läti õhtutaeva all, säravad Läti kolm kuulsat tähte, mis on kestnud ka läbi kõige raskemate aegade. Väga konkreetsed ja reaalsed, aga samal ajal ka nii väga sümboolsed ja paljutähenduslikud. Kui üks vabadussammas seisab kaua; kui rahvas teda hindab ning austab, siis kehastub ka kõige kõvem graniit ebamaiseks unistuseks. Tundub, nagu oleksid rahva lootused, igatsused ja mõtted liitunud samba loojate visiooniga  ja  kivitahujate kätetööga. Need loojad seal minevikus oskasid loota ja unistada ning meie kõik tunneme seda erilist hoovust minevikust tulevikku ka täna õhtul. Me vaatame üles ja tunneme, et oleme ühiselt osalised milleski suures, mis kestab üle inimpõlvede ja üle inimeste argiste murede.

Eesti ja Läti pole kunagi varem olnud nii võimalusterikkas olukorras kui praegu. Meid on alati ühendanud karm põhjamaine kliima ja ühine Läänemeri, samuti nii mõnigi ajalooline ning geopoliitiline dimensioon või tegur, vanast Liivimaast ja Hansa  Liidust alates Kui nüüd võime ühiselt rõõmu tunda selle üle, et kuulume kahte väga mõjukasse riikiderühma – Euroopa Liitu ja NATOsse. See olukord annab meile mõlemale ja annab meile ka ühiselt võimalusi olla vajadusel omaette, olla meie ise, arendada oma riiki ja oma kultuuri, kuid annab ühtlasi võimaluse rääkida kaasa maailmaareenil. Mida enam me omavahel kokku hoiame, seda enam on meil lootust, et meiega ühisteid väärtusi jagav muu maailm on meiega. Euroopas on meie arengu juured ja Põhjalas meie elupuude ladvad.

Täna on Läti riigi ja rahva pidupäev, riigi 90. sünnipäev. Ma tänan Läti Vabariigi presidenti, et ta oma lähedasi naabreid peole kutsus! Kuigi ma olen tulnud kaugelt Tallinnast, asub minu kodu vaid viie kilomeetri kaugusel Läti piirilt.

Argipäevadel lahakem koduseid probleeme ning analüüsigem maailma käekäiku.  Täna tundkem rõõmu vabadusest, riiklikust iseseisvusest ja omavahelisest sõprusest.

Soovin teile kõigile lootust ning loomist täis tulevikku ja rõõmsat tänase õhtu jätku.

Jumal, õnnista Lätimaad!

Väga austatud härra President, ekstsellentsid, daamid ja härrad

Eesti geeniteadlased väidavad, et ehkki eesti ja soome keel kuuluvad ühte keelerühma, on eestlaste geenid lähedasemad lätlastele kui soomlastele. Geenid toovad meile sõnumeid minevikust, geenid räägivad igavikulisemat keelt kui valijate hääli jahtivate päevapoliitikute kõned.

Läti ja Eesti ajaloos leidub väga palju ühist. Soovitan kõigil inimestel nii Lätis kui Eestis riputada omale koju seinale vana Liivimaa kaart. Või seda internetis vaadata, vähemalt kord kuus. Seejärel võiks hetke mõtelda ja teha ajaloolisi, keelelisi, kultuurilisi ning poliitilisi järeldusi. Igamees oma võimete kohaselt.

Üks tavaline tervituskõne naaberriigi suursaadikult peaks ju üles lugema kõik ilusad verstapostid meie maade ja rahvaste suhete arenguteel. Aga lubatagu mul täna olla rohkem asjalik kui standardselt pidulik. Õnneks ongi meie riikide suhted suurepärased ja meil ei ole omavahelisi poliitilisi probleeme. Pigem on meil ühised või väga sarnased huvid kõigis eluvaldkondades. Aga pärast kaht aastat tööd saadikuna Riias väidan, et me ei tunne teineteist piisavalt. Oleme naabrid, kuid meil puuduvad mitmed eluliselt vajalikud nähtused ja tegurid, mida selline naabrus eeldaks. Vastastikku puuduvad püsikorrespondendid-ajakirjanikud naaberpealinnas. Raamatupoodidest puudub kaasaegne eesti-läti-eesti sõnaraamat. Mõlema maa raamatupoodidest leiab kaugete kontinentide reisijuhte, kuid naabri kohta on materjali napilt. Vastastikuse keele tõlke on vähe ja teineteise kaasaegsest kirjandusest teatakse vähe. Pealinnade vahel puudub rongiühendus. Jne.

See kõik ei ole normaalne tänases Euroopas. Aga just Euroopa kontekst on see, millele me mõlemad peaksime alati mõtlema. Meil mõlemal, nii Eestil kui Lätil on vajadus alati jälgida, et iseseisvus ei toodaks liigseid endassetõmbumise komponente. Meie mõlema maa ajalugu, kultuurilugu ja sügavam inimlik tunnetussfäär on seotud ennekõike nimelt Euroopaga ning kõige muuga hoopis vähem. Euroopa Liidu liikmeks olek ei tähenda seda, et oldaks mõne teise liikmesriigi kloon, küll aga tähendab see minu jaoks ühiste juurte tundmist ning mitmekesiste ühiste viljade maitsmist.

Soovin Lätile juubeliaastal tugevat riiklikku ja rahvuslikku tervist.

Soovin Lätile julget ja kaugelenägevat pilku tulevikku.

Lõpetan sõnavõtu lausega, mida kahjuks nii vähe kuuleb Eesti riigijuhtide suust, kuid mida siin Lätis olen harjunud kuulma:

Jumal, õnnista Lätit!