Estonian Embassy in Riga :: Uudised ja sündmused

Luulesõit

Tue, 08 May 2012 11:40:40 GMT

www.luulesoit.com

Lätis näidatakse Eesti, Valgevene ja Läti koostöö filmi “Üksik Saar”

Fri, 20 Apr 2012 13:55:24 GMT

13. aprillil 2012 toimus Riia kinos Splendid Palace Eesti (Lege Artis Film), Valgevene (Belarusfilm) ja Läti (Studija F.O.R.M.A.) koostöös valminud filmi “Üksik Saar” esilinastus. Esilinastusel osalesid filmi režissöör Peeter Simm Eestist, operaator Vadim Poteev Valgevenest, samuti ka Valgevene suursaadik Lätis Aleksandr Gerasimenko ja Eesti suursaadik Lätis Mati Vaarmann. Filmis osalevad kõige kolme riigi näitlejad.

„Vana mustlase surm, raudteerööbastel lamav tütarlaps, poja vaen isa vastu ja ratastooli jäänud tüdruk. 72 tunni jooksul põimuvad võhivõõraste ja vanade sõprade saatused, meie kangelased tõugatakse olukordadesse, kuhu keegi vabatahtlikult ei satuks. Segunevad tragöödia ja grotesk, draama ja melodraama. Igaühel tuleb läbida teekond, mis muudab ta sallivamaks ja mõistvamaks. Kas viimases hädas saab aidata vaid vaenlane? Kas armastus võib tappa sõpruse? Kas juhuslik inimene lahendab pinge, mis on vaevanud aastakümneid? Mis teha siis, kui tõde toob kannatusi? “Üksik saar” on lüürilis-groteskne mosaiikportree üksildasest linnakeskkonnast, kus inimesed elutsevad kui isoleeritud saared, mis kaugemalt vaadates moodustab suure arhipelaagi“ - filmi kohta kirjutab www. kultuuriaken.tartu.ee

Filmi toetajad:

Läti Kinokeskus, Eesti Filmifond, Eesti Kultuurkapitali fond, Valgevene Kultuurministeeriumi kino osakond ja Euroopa Liidu“Media” programm. Filmimistöid on Lätis toetanud AS "Latvijas dzelzceļš", SIA "LDz Cargo" ja AS "Pasažieru vilciens"

Filmi treiler: http://www.youtube.com/watch?v=Z5OPtRlqrlY

Kino Splendid Palace http://www.splendidpalace.lv/en/movies/view/237

Eesti Vabariigi Suursaatkond toetab Freedom Film Festivali

Fri, 20 Apr 2012 09:35:18 GMT

20 aastat pärast raudse eesriide langemist on tekkinud uus põlvkond, kes õnneks ei ole pidanud võitlema oma vabaduse eest ja nende jaoks isiklik poliitiline vabadus on iseenesestmõistetav. Eesti Vabariigi Suursaatkond toetab Esimest Riia Freedom Film Festivali, mis on pühendatud teadlikkuse edendamiseks võitluses poliitilise vabaduse eest, mis jätkub maailmas iga päev. Festivalil linastuvad 17 filmi nii erinevatest Euroopa riikidest kui ka Aafrikast, USAst ja Kanadast. Välja on valitud filmid, mis rõhutavad vabaduse tähtsust ja ühiskondi, kes siiamaani võitlevad selle saavutamise nimel..

Festivalis osaleb ka Jaak Kilmi ja Kiur Aarma dokumentaalfilm „Disko ja tuumasõda“, mis räägib infosõjast, kus totalitaarne võim seisis vastamisi popkultuuri kangelastega ja kaotas. “See oli olukord, kus oli võimalik, et Emmanuelle alistas Punaarmee ja Michael Knight kooli õppenõukogu,” kaardistab filmi produtsent Kiur Aarma toonaste ideoloogilise võitluse lahinguvälja. "Film meie põlvkonnast, kes enesele teadmata oli toodud külma sõja eesliinile. Meie ajusid pommitati lääne telelainetega, mis muutis põhjalikult kogu me elu", ütleb filmi režissöör Jaak Kilm.

Festival toimub 12-18 mail, ja filmiprogrammi leiate siit: http://www.freedomfilm.lv/program

Pileteid saab osta Splendid Palace kassast: Elizabetes tänav 61 Riias, www.splendidpalace.lv ja “Biļešu serviss” kassades ja www.bilesuserviss.lv

Disko ja tuumasõda treiler: http://www.youtube.com/watch?v=CX9L0MS-ARs

Info: www.etv.ee, www.freedomfilm.lv

Eesti lavastaja Läti Rahvusteatris

Mon, 16 Apr 2012 11:59:31 GMT

Linnateatri peanäitejuht ja lavastaja Elmo Nüganen toob tuleval hooajal Läti Rahvusteatri lavale Anton Hansen Tammsaare teose "Elu ja armastus" dramatiseeringu, kus teevad kaasa paljud Läti Rahvusteatri näitlejad.

Eesti suursaadik Lätis osales kommunistliku režiimi ohvrite mälestusüritusel

Tue, 27 Mar 2012 07:20:35 GMT

Mati Vaarmann, Eesti Vabariigi suursaadik Lätis osales pühapäeval 25.03.2012 kommunistliku režiimi ohvrite mälestusüritusel, millel ta pidas kõne. Eesti suursaadik, Läti Vabariigi president Andris Bērziņš ja Leedu Vabariigi suursaadik Lätis Ričards Degutis asetasid lilli Läti Vabadussamba juurde.

M. Vaarmanni kõne:

Lugupeetud daamid ja härrad

Täna 63 aastat tagasi alustasid NSV liidu võimud järjekordset Eesti. Läti ja Leedu elanike massilist deporteerimist Venemaale Siberi piirkonda.

Deporteerimise aluseks oli NSVL Ülemnõukogu seadlus ja selle kohaselt koostatud NSVL Julgeolekuministeeriumi operatiivplaan „Priboi“.

Deporteerimise eesmärgiks oli nõrgendada elanikkonna toetust metsavendadele ja hirmutada inimesi liituma kolhoosidesse. Nii räägitaksegi Nõukogude dokumentides väljasaadetavatest kui „natsionalistidest“, „kulakutest“ ja „bandiitide“ perekonnaliikmetest.

NSV Liidule omase plaanimajandusliku täpsusega pandi paika deporteerimise detailne kava, mis nägi ette Eestist 7500 perekonna ja kokku 22 500 inimese deporteerimise.

Nii mastaapse operatsiooni korraldamiseks kasutati lisaks julgeolekutöötajatele ja miilitsale ka sõjaväe ning piirivalve ressursse, samuti kohalikke parteiaktiviste, kolhoosnikke ja ametnikke. Ühtekokku arvestati operatsiooni korraldamisel ca 21 000 isiku osavõtuga. Eestisse toodi väljastpoolt juurde üle 1000 operatiivtöötaja ja ca 4000 sõjaväelast Karjalast, Leningradist, Minskist, Kogu selle tegevuse juhtimine ja koordineerimine jäi aga julgeoleku- ja parteiorganitele.

Eestist deporteeriti kokku 20 702 inimest. Neist noorim oli 3-päevane ja vanim 95-aastane. Täis traagikat oli väljasaadetavate sunniviisiline lahkumine nende kodudest.

Siberis allutati väljasaadetud rangele järelevalvele. Nad kinnistati konkreetsetesse piirkondadesse, kust oli keelatud lahkuda. Väljasaadetute töö- ja elamistingimused olid piirkonniti väga erinevad ning inimeste käekäik võis sellest lähtuvalt drastiliselt erineda. Raskem oli olukord peredel, kus tööl käis vaid ema, kes pidi toitma lapsed ja tihti ka üks-kaks vanavanemat. Sellise kooslusega pered võitlesid ellujäämise eest peaaegu kogu asumisel viibimise kestel. Kokku suri 1949. aastal küüditatutest asumisel ca 15 protsenti.

Kui küüditamine viidi läbi vaid mõne päevaga, siis ellujäänute vabastamine , mis algas peale Stalini surma, võttis aega aastaid.. Vabastamine ei toonud kaasa konfiskeeritud vara tagastamist ega andnud õigust ilma Eesti NSV Ministrite Nõukogu loata endisesse elukohta elama asuda. Tihti oli küüditatul keelatud elada Tallinnas, Tartus jt suuremates linnades, saartel ning piirialadel. Ametikeelud jm eri liiki piirangud jäid küüditatuid saatma veel aastateks pärast asumiselt naasmist.

Deporteerimises korraldajatest aktiivsemaid pidas Nõukogude võim meeles autuasudega: Nimetatud autasud olid aga lahinguordenid , mida reeglina anti teenete eest sõjalistes operatsioonides. Nii võib teha selge ja ühemõttelise järelduse – suur impeerium ise pidas toimunut sõjaks Balti rahvaste vastu.

Tegemist oli kuriteoga, mille kohtulikku uurimist alustati alles 90-ndatel aastatel so ajal, mil paljud süüdlastest olid juba elust lahkunud.

Kuritegu jääb kuriteoks ja see ei aegu. Täna siin Okupatsioonimuuseumi kõrval seistes on meil põhjust langetada pea, et mäletada neil tuhandeid, kes hukkusid küüditamisel ja kümneid tuhandeid, kellede elu rikuti pikkadeks aastataks.

Emakeele päeva tähistamine

Wed, 14 Mar 2012 09:48:17 GMT

Eesti Vabariigi Suursaatkond Riias tähistas emakeele päeva lillede asetamisega Kristjan Jaak Petersoni hauakivi juurde ning üritusega saatkonna ruumides, kus osalesid Läti Ülikoolis eesti keelt õppivad üliõpilased. Üritusel autasustati parimaid eesti keele õppijaid.

Pärnu Kutsehariduskeskuse õpilaste külaskäik Eesti saatkonda Riias

Tue, 13 Mar 2012 13:43:37 GMT

13. märtsil külastasid Pärnu Kutsehariduskeskuse õpilased kutseõpetaja Eela Malk initsiatiivil Eesti saatkonda Riias. Kohtumisel andsid Eesti saatkonna töötajad ülevaate Eesti ja Läti suhetest ning tutvustasid meie lõunanaabrit Lätit. Ürituse eesmärk oli laiendada õpilaste silmaringi ning tihendada Eesti ja Läti vahelist suhtlemist.

Eesti-läti tõlkeauhinna võitja on Kalev Kalkun

Thu, 16 Feb 2012 14:03:52 GMT

2012. aasta eesti-läti tõlkeauhinna võitjaks kuulutati Kalev Kalkun Nora Ikstena romaani “Neitsi õpetus” eesti keelde tõlkimise eest. Kahjuks Kalev Kalkun ei saanud auhinna üleandmisel osaleda, kuid selle võttis vastu ja edastas talle tema hea sõber Anna Žīgure.

Tõlkeauhinna andsid üle Eesti välisminister Urmas Paet ja Läti välisminister Edgars Rinkevičs.

2010. aastal sai auhinna Maima Grīnberga ja 2011. aastal Guntars Godiņš.

Algab konkurss Eesti-Läti ja Läti-Eesti tõlkeauhinnale

Wed, 21 Dec 2011 09:42:10 GMT

Juba kolmandat korda kuulutavad Eesti välisminister Urmas Paet ja Läti välisminister Edgars Rinkēvičs välja konkursi Eesti-Läti ning Läti-Eesti tõlkeauhinnale, millega soovitakse tunnustada parimaid läti ja eesti keelde tõlkijaid. Konkursi võitja selgub 2012. aasta veebruaris.

Välisminister Urmas Paeti sõnul pälvisid kahel eelmisel aastal auhinna Läti tõlkijad. „Loodame, et sellel aastal saab tunnustada ka mõnd Eesti tõlkijat läti kirjanduse eesti keelde vahendamise eest,“ ütles Paet.

Eesti-Läti ja Läti-Eesti tõlkeauhind rõhutab eesti ja läti keele ning kultuurivahetuse olulisust, et edendada nii ilukirjanduslike kui ka poliitiliste, populaarteaduslike, ajalooliste, sotsioloogiliste ja teiste tekstide tõlkijate asjatundlikkust.

Preemia rahaline väärtus on 3000 eurot, millesse panustavad Eesti ja Läti võrdselt. Žüriisse kuuluvad mõlema riigi välisministeeriumi esindajad ja ka kahe riigi kirjanduse teabekeskuse juhatajad.

Eesti-Läti ja Läti-Eesti tõlkeauhinna asutamise kokkuleppele kirjutasid alla Eesti välisminister Urmas Paet ja Läti välisminister Māris Riekstiņš 18. veebruaril 2009. aastal.

Eelmistel aastatel pälvisid auhinna Läti tõlkijad Maima Grīnberga (2009) ja Guntars Godinš (2010).

Tõlkekonkursile on võimalik kandidaate esitada välisministeeriumi kodulehel asuva taotlusvormi kaudu, lisades ka tõlkija CV. Taotluste esitamise tähtaeg on 31. jaanuar 2012.

Vabadussõjas võidelnute mälestuseks

Wed, 16 Nov 2011 14:17:05 GMT

Päev enne Sõdurite (Lāčplēša ehk Karutapja) päeva, 10. novembril, tähistas Riia Vennaskalmistu oma 75. sünnipäeva. Pidulikul sündmusel osalesid ka Eesti suursaadik Lätis Mati Vaarmann, kindralleitnant Johannes Kert ja Eesti peaskaut Jüri Ehandi.

Sel päeval avati Vennaskalmistul ka mälestustahvel, mille Tartu Skaudijuht Valter Sirgo ja Eesti Skautide Maleva peavanem Nikolai Kann koos 85 skaudiga tõid Eestist 19. juulil 1928, kui snad aabusid Läti skautide 10. aastapäeva tähistamisele. 26. juulil 1928 läksid skaudid Vennaskalmistule langenuid mälestama. Kui teiste riikide esindajad tõid langenute mälestuseks lilli, teatas hr Kann, et Eesti skaudid on lillede asemel toonud mälestustahvli langenud kangelaste mälestamiseks. Esialgu pandi tahvel Sõjamuuseumi, kuna Vennaskalmistul ei olnud lõpetatud reliikviate hoidmiseks ette nähtud ehitused. Miks tahvlit ei pandud Vennaskalmistule, kui ehitustööd lõppesid, pole teada, kuid 40ndatel läks tahvel kaduma. Välja ilmus see taas 2009. aastal ning tahvel toimetati Eesti Suursaatkonda Riias.

Aga 12. novembril avas President Toomas Hendrik Ilves Pärnumaal, Tori Püha Jüri kirikus mälestustahvli 50 Läti kodanikule, keda Eesti Vabariik on koostöö eest Vabadussõjas austanud kõrgeima tunnustusega – Vabadusristi aumärgiga.

„Meie kaks maad, Eesti ja Läti, pidid oma õigust iseolemisele kaitsma sõjaväljal; pidid meie rahvaste õigust vabadusele kõige raskemal moel tõestama kogu maailmale,“ ütles riigipea mälestustahvli avamisel. „Me saime sellega hakkama, luues vabad ja demokraatlikud riigid.“ President Ilves rõhutas: „Selles võitluses olime me relvavennad, kamraadid lahingutes. Läti brigaad Eesti Rahvaväe koosseisus toetas meie vabadusvõitlust ning Eesti väed olid abiks Läti vabastamisel ja Riia kaitsmisel. Üksi ja ilma liitlasteta oleks meil olnud palju raskem, kui mitte võimatu.“

Avaldades austust kõigile Eestis ja Lätis isamaa eest võidelnuile, meenutas president Ilves ka meest, kes esimesena langes Eesti riiki kaitstes – veebruaris 1918, iseseisva Eesti esimestel tundidel, langes lahingus punaväelastega verinoort riiki kaitstes lätlane Johann Muischneek.

*****

Lisainfo tahvli kohta: ajalehe Latvijas Kareivis a. 1928 numbrid 157.-166, ajalehe Latvijas Avīze 20.06.2009. a. number. Täname tõlkijat Gundars Godiņš kindralleitnandi kõne tõlkimise eest, Läti Skaudijuhi Andris Matisons fotode eest ja Eesti Skautide Ühingut ja Läti Rahvusarhiivi Läti Riigi Ajaloo Arhiivi, eriti Dace Goze, vastutulelikkuse eest.

Teaduste Akadeemia mees-ja naiskoor ning Antonin Dvoraki missa Riias

Sat, 01 Oct 2011 12:44:54 GMT

Eesti Teaduste Akadeemia mees- ja naiskoori kontsert
1. oktoobril kl 18
Riias, Uue püha Gertrudi kirikus

8. septembril möödus 170 aastat tšehhi helilooja Antonin Dvořįki sünnist. Teaduste Akadeemia mees- ja naiskoori kontserdikava peateos on Dvořaki Missa D-duur op. 86 – kaunis ja romantiline sakraalteos, mida helilooja ise pidas oma üheks suuremaks loominguliseks õnnestumiseks. Seda segakoorile, solistidele ja orelile kirjutatud suurteost ning valikut eesti muusikast, saab kuulata 1. oktoobril kl 18 Riias, Uue püha Gertrudi kirikus.

Eesti Teaduste Akadeemia meeskoor ja naiskoor on tunnustatud koorijuhi ja helilooja professor Arvo Ratassepa loodud kollektiivid, kes veidi enam kui 50 tegevusaasta jooksul on olnud tuntud kui heatasemelised kontsertkoorid. Koore iseloomustavad arvukad kontserdid, mitmekesine repertuaar, sisukad ja temaatiliselt terviklikud kontserdikavad ning suurvormide ettekanded suure segakoorina. Mõlema koori dirigentideks on täna on Andrus Siimon ja Igor Nikiforov.

Põhja- ja Baltimaade disainerite üritused Riias 2011

Sat, 01 Oct 2011 06:07:41 GMT

2011. aasta sügisel Riias kohtuvad Põhja- ja Baltimaade disainerid. Alates oktoobrist kaks kuud toimuvad Riia Kunstiruumis üritused erinevates disaini valdkondades.

Ükskõik kui nähtamatult integreeritud või märgatav oleks disain, sellel on alati mingi lugu: inimeste kohta, kes seda on loonud, nende kohta, kellele see on loodud ning disaini enda eksistentsi kohast ja ajast. Milline on see sõnum?

2011. aasta sügisel saabuvad Riiga 16 Põhja- ja Baltimaade disainerit, et jagada oma nägemust praegu aktuaalsete tendentside kohta, moodustades vastutusrikka ja püsiva disaini. Disaini professionaalid otsivad rahvusvahelisi ja multidistsiplinaarseid koostöö võimalusi, kohtutakse ettevõtjatega ja disaini üliõpilasi julgustatakse osa võtma diskussioonist lähenemaks disainile kriitiliselt.

Põhja- ja Baltimaade disainerite ürituse põhinäitus „Kuusteist sammu ligemale“ tõstab esile 16 erinevat innovatiivset ideed, mida arhitektuuri-, tööstus-, moe- ja graafilise disaini esindajad Soomest, Rootsist, Norrast, Taanist, Islandilt, Eestist, Leedust ja Lätist moodustavad spetsiaalselt selle näituse jaoks. Kõik tööd on pühendatud ühele motiivile – Läänemere tulevikule.

Põhja-ja Baltimaade disainerite ürituse kavas on ette nähtud ka palju muud: tuntud Soome tootemargi Marimekko rändnäituse avamine, Põhja- ja Baltimaade arvutimängude loojate seminar, PechaKucha Night kuumemate disaini tendentside presentatsioonidega, seminarid, loengud, õpikojad ja esitlused, mis peegeldavad püsiva disaini ideed.

Korraldajad:

Põhjamaade Ministrite Nõukogu Soome eesistumine
Põhjamaade Ministrite Nõukogu büroo Lätis
Põhja- ja Baltimaade saatkonnad Riias
Taani Kultuuriinstituut
Riia Kuntsiruum ja SIA Rigas Nami

Kuraator: Kari Korkman, Helsinki Design Week

Põhja- ja Baltimaade disainerite üritused toimuvad Disaini Informatsiooni keskuse korraldatud festivali "Disain. Tulevik 2011" raames.

Lisainfo: kultuurinõunik Ginta Tropa, Põhjamaade Ministrite Nõukogu büroo Lätis, tel.: 67820055, e-post: ginta@norden.lv

Peeter Alliku näitus "Ma seda nägin" galeriis "Bastejs"

Tue, 02 Aug 2011 13:14:36 GMT

Galerii "Bastejs" kutsub Teid 2. augustil kell 18:00 Peeter Alliku näitusele "Ma seda nägin".

Andrus Kivirähk saab rahvusvahelise preemia

Sat, 23 Jul 2011 13:58:01 GMT

23.-.25. juulil külastab Riiat kirjanik Andrus Kivirähk, kellele antakse üle Janis Baltvilksi rahvusvaheline lastekirjanduse preemia raamatu "Leiutajateküla Lotte" eest. Preemia pälvib ka raamatu läti keelde tõlkinud Guntars Godinš.

Preemia antakse üle 24. juulil kell 11 algaval aktusel Riia Uues Teatris. 25. juulil annab Andrus Kivirähk intervjuu Läti ajakirjanikele. Andrus Kivirähki „Mees kes teadis ussisõnu“ lätikeelse tõlke esitlus toimus Riias vaid paar kuud tagasi.

Andrus Kivirähki Riia visiiti aitasid korraldada Eesti Suursaatkond Riias ja Lux Express.

Uus Eesti-Vene piiri ületamise kord alates 01.08.2011

Wed, 13 Jul 2011 11:33:06 GMT

Alates 1.08.2011 muutub Eesti-Vene piiril piiriületamise kord. Uue korra järgi luuakse ühtne piiriületuse ootejärjekorra infosüsteem, mida kasutatakse kolmes Eesti maanteepiiripunktis: Narva- Ivangorod, Koidula- Kunitsina Gora ja Luhamaa - Šumilkina. Iga maanteepiiripunkti lähedale luuakse ka ooteala, kus saavad autojuhid parimates tingimustes piiriületusaega oodata.

GoSwifti saab piiriületuse eelbroneeringuid teha eesti, inglise ja vene keeles, edastades selleks andmed sõidukite ja isikute kohta, kes piiriületust planeerivad. Seda saab teha:

veebiaadressidel http://www.eestipiir.ee või www.estonianborder.eu
helistades broneerimiskeskuse telefoninumbril +372 6989192
Ilma eelbroneeringuta piirile saabunud sõiduk saab elavasse järjekorda registreeruda ka piiripunkti läheduses oleval ametlikul ootealal, kas iseteeninduskioskis või ooteala teenindaja abil. Piiripunktis ootejärjekorda registreerida ei saa.
Aega saab broneerida kuni 90 päeva ette.

Lisainformatsioon: http://www.politsei.ee/et/nouanded/piiriuletusinfo/uus-eesti-vene-piiri-yletamise-kord-alates-01082011.dot

Näitus EL māja Kunstiruumis Tartu Kunstikool 60. Jaņa Rozentāla Rīgas Mākslas vidusskolai 65.

Tue, 05 Jul 2011 14:32:56 GMT

Kuni 29.07.2011 EL maja Kunstiruumis (Aspazijas bulvāris 28, Riia), saab vaadata Jaņa Rozentāla Riia Kunstikeskkooli ja Tartu Kunstikooli näituse Tartu Kunstikool 60. Jaņa Rozentāla Rīgas Mākslas vidusskolai 65.

Mõlemad koolid on partnerkoolid, mis edukalt teevad koostööd juba pikemat aega, jagades kogemust ning korraldades ühiseid projekte. 65. aastane Janis Rozentali nimeline Riia kunstikool ja 60. aastane Tartu kunstikool tähistavad väärikaid juubeleid ühisnäitusega suvel Riias ja sügisel Tartus.
Tartu kunstikool osaleb näitusel õpilaste lõputöödega, koomiksinäidiste põhjal koostatud kogumikuga "The New Kaboom" ja disainimängudega tänavapinkide teemal "Sa oled see, millel istud!" Riia kunstikool näitab pronksist ja alumiiniumist skulptuure.

Võnnu lahingu 92. aastapäevaga seoses

Mon, 27 Jun 2011 11:11:02 GMT

22. juunil Eesti suursaadik Lätis Mati Vaarmann osales Cēsise linna poolt korraldatud 1919. aasta Võnnu lahingu 92. aastapäeva tähistamisel alljärgneva pöördumisega:

Ajalugu on näidanud seda, et Eesti ja Läti rahvad on võimelised tulemuslikuks koostööks siis, kui on eesmärgiks on nende kodumaade vabaduse ja iseseisvuse saavutamine . Nii oli see Eesti ja Läti vabadussõdade aegu rohkem kui 90 aastat tagasi ja nii oli see ka iseseisvuse taastamisel. 20 aastat tagasi.
Siin Võnnu lähedal 92 aastat tagasi toimunud lahing, kus 3. Eesti diviis ja Põhja-Läti brigaad võitlesid üheskoos Landeswehri vastu, ei omanud mitte ainult sõjalist tähtsust Läti põhjaosa vabastamisel, vaid ka moraalset tähtsust. Eestlased ja lätlased näitasid võimekust tegutseda liitlastena ning lüüa lahinguväljal oma endiste isandate sõjaväge.
Maailm on järgnenud aastakümnete jooksul palju muutunud ja nii on muutunud ka Läti ning Eesti . Siin Võnnu all langenud Eesti ja Läti sõjamehi üheskoos mälestades maksame me oma ajaloolist tänuvõlga. Samas ei saa me unustada , et nende poolt saavutatud võidul on meie rahvaste jaoks sümboolne tähendus , millel on püsiväärtus tänaseks ja ka homseks. Võnnu lahing on meie ühisest ajaloos eredaimaks näiteks sellest, et üheskoos oleme me suutelised enamaks kui seda suudame üksinda.

Hinnakem seda kogemust mälestades üheskoos siin langenud Läti ja Eesti sõjamehi.

Meie seast lahkus Läti eestlane Elmar Johanson

Mon, 14 Feb 2011 13:44:25 GMT

Eesti Vabariigi suursaatkond Lätis teatab kurbusega, et 12. veebruari varahommikul suri väga auväärne ja kindlameelne Läti eestlane, Valgetähe IV klassi teenetemärgiga autasustatud Elmar Johanson, sündinud 12.08.1914 Aluksne vallas Lätis. Hr Elmar Johanson on olnud Riia Eesti Haridus- ja abiandmisseltsi liige 1932. aastast, Läti Eesti Seltsi taasasutaja 1989. aastal, kauaaegne Läti Eesti Seltsi juhatuse liige ja Eesti Evangeelse Luterliku kiriku Riia Jaani kiriku Eesti koguduse vanem. On taastanud Läti Eesti Seltsi eelkäija Riia Eesti Haridus- ja abiandmisseltsi nõukogude okupatsiooni ajal kaduma läinud ajaloomaterjalid.

Mõtetes oleme koos tema poegade Valdeko Johansoni ja Jaanus Johansoniga.

Eesti Rahvusooperi Estonia külalisetendused 2011. aasta jaanuaris

Tue, 18 Jan 2011 12:35:16 GMT

Läti Rahvusooper kutsub Teid Eesti Rahvusooperi Estonia külalisetendustele 2011. aasta 18. – 23. jaanuarini. See on suurepärane võimalus pikendada aasta kõige ilusamate ja südamlikumate pühade tunnet nautides ooperit või balletti.

Ballett "KOLM MUSKETÄRI" – 18. jaanuar
Ballett "METSHALDJAS (La Sylphide)" – 19. jaanuar
Ooper "COSI FAN TUTTE" – 21., 23. jaanuar
Ooper "ARMASTUS KOLME APELSINI VASTU" – 22. jaanuar

Rohkem informatsiooni etendustest Läti Rahvusooperi koduleheküljel http://www.opera.lv/lv/izrades-un-koncerti/viesizrades/ ja Eesti Rahvusooperi Estonia koduleheküljel http://www.opera.ee/31965

Pileteid on võimalik osta Läti Rahvusooperi kassadest ning „Biļešu paradīze“ müügipunktidest makstes sularahas, ülekandega või pangakaardiga ning interneti teel http://www.opera.lv/ ja http://www.bilesuparadize.lv/

Kohtume ooperis!

Eesti ja Läti välisminister: uued elektriühendused suurendavad julgeolekut

Tue, 16 Nov 2010 18:38:52 GMT

Välisminister Urmas Paet rõhutas täna kohtumisel Tallinnas Läti uue välisministri Girts Valdis Kristovskisega, et Eesti aga ka kogu Euroopa energiajulgeoleku tagamiseks on vaja toimivat energiaturgu ja liikmesmaade vahelisi ühendusi. „Balti energiaturu ühendamise plaan on hea näide piirkondlikust algatusest nende küsimuste lahendamiseks Euroopa Liidus,“ märkis Paet. „Oleme huvitatud reaalselt toimiva elektrituru loomisest Balti riikides,“ lausus Paet.

Paeti sõnul on vajalik uue Eesti-Soome, Rootsi-Leedu ja Poola-Leedu elektriühenduse väljaehitamine.

Rääkides koostööst Euroopa Liidu Idapartnerluse raames märkis välisminister Paet, et Läti on oodatud panustama Tallinnas tegutsemist alustavas idapartnerluse keskuses, mis keskendub Ukraina, Gruusia, Moldova, Aserbaidžaani, Armeenia ja Valgevene noorte riigiametnike täiendamisele ning reformikogemuse jagamisele. „ Keskendumine nähtavate tulemustega programmidele, nagu näiteks piirihaldus, korruptsioonivastane võitlus või väikeettevõtete toetamine, aitaksid sihikindlamalt partnerriikide reformiprotsessile kaasa,“ lisas ta.

Kahepoolsetest kultuurisuhetest kõneldes märkis Paet, et Eesti ja Läti kultuuri- ja haridusalased kontaktid on olnud läbi aegade tihedad. “Eesti on huvitatud eesti keele ja kultuuri õppe jätkumisest Riias. Selleks pakub võimalust näiteks Riia Eesti Keskkool, kus õpib praegu ligi 160 õpilast,” lausus välisminister Paet. „Valgas tegutseb veel näiteks Eesti-Läti Instituut, kus õpetatakse muuhulgas ka läti keelt,“ lisas ta. “Samuti loodame, et eesti ja läti keele ning kultuurivahetusele annab hoogu juurde möödunud aastal algatatud Eesti-Läti ja Läti-Eesti tõlkeauhind, ”lisas Paet.

Välisminister Urmas Paeti sõnul sujub ka Eesti ja Läti koostöö viisaesindus- ning konsulaarküsimustes hästi. „Eesti esindab Lätit Schengeni viisade väljastamisel Bulgaarias Sofias ning Läti annab Eestisse reisimiseks viisasid Aserbaidžaanis ja Usbekistanis,“ rääkis Paet Eesti-Läti kahepoolsest koostööst viisaesindusküsimustes.

Välisministritel tuli jutuks veel NATO strateegilise kontseptsiooniga seonduv, Euroopa ühine välisteenistus ja Läänemere strateegia temaatika.

“Järgmine aasta on Eestile Põhja-Baltimaade suhete seisukohast tervikuna oluline – augustis tähistame 20 aasta möödumist taasiseseisvumisest,“ lausus välisminister Paet.

VÄLISMINISTEERIUMI PRESSITALITUS
637 7654