Estonian Embassy in Riga :: Uudised ja sündmused http://www.estemb.lv/est est http://blogs.law.harvard.edu/tech/rss WiseCMS 2.0 hille.lepp@vm.ee hille.lepp@vm.ee Saatkonnal teadaolevad Eestiga seotud sündmused Lätis http://www.estemb.lv/est/esileht/uudised/aid-1169 <p>Ilmunud on ajakirja „Life in Estonia“ uus number (suvi 2017) - <a href="https://www.investinestonia.com/en/publications/life-in-estonia">https://www.investinestonia.com/en/publications/life-in-estonia</a>. Väljaande PDF formaat on siin: <a href="https://www.investinestonia.com/images/PDF/LIE_summer_2017.pdf">https://www.investinestonia.com/images/PDF/LIE_summer_2017.pdf</a></p> <p><b>Kuni 16.09</b> Galeriis Bastejs P. Alliku näitus eating culture. Lisainfo <a href="https://www.bastejs.lv/lv/izstades/eating-culture/">siin</a>.</p><b>Kuni 17.09</b> Kinofestival Riga IFF. Tuvastatud Eesti filmid: <blockquote><p>November (Rehepapi ainetel) saab vaadata 16.09, lisainfo <a href="http://www.rigaiff.lv/2017/lv/novembris-2/">siin</a></p></blockquote><blockquote>Tühi Ruum saab vaadata 15.09, lisainfo <a href="http://www.rigaiff.lv/2017/lv/tuksums/">siin</a> </blockquote><blockquote><p>Penelope saab vaadata 15.09, lisainfo <a href="http://www.rigaiff.lv/2017/lv/penelope/">siin</a></p></blockquote> <blockquote><p>Sangarid saab vaadata 17.09, lisainfo <a href="http://www.rigaiff.lv/2017/lv/atrie-igaunu-puisi/">siin</a></p></blockquote> <blockquote><p>&nbsp;Balti Muusika videoklipid – Kanepe kultuurikeskuses 15.09 kell 20, lisainfo <a href="http://www.rigaiff.lv/2017/lv/short-riga-bmv/">siin</a></p></blockquote> <p><b>Kuni 17.09</b> Riia Raudteemuuseumis nukkudekunsti festival. Lisainfo <a href="https://www.facebook.com/events/1811889052159542/?acontext=%7B%22action_history%22%3A%22%5b%7B%5C%22surface%5C%22%3A%5C%22page%5C%22%2C%5C%22mechanism%5C%22%3A%5C%22page_upcoming_events_card%5C%22%2C%5C%22extra_data%5C%22%3A%5b%5d%7D%5d%22%2C%22has_source%22%3Atrue%7D">siin</a>, Eestit esindavad: Tatiana Mokhryakova, Annika Aedma, Marianna Ratiner, Anna Davidenko, Tatiana Serykh, Svetlana Rezanova, Elena Novikova, Irina Kraus, Tatiana Gurina, Jüri Mildeberg, Viive Noor, Kadi Kurema, Regina Look-Tompere, Urmas Viik, Svetlana Aleksejeva</p> <p><b>Kuni 02.10</b> MuseumLV galeriis on Agnija Germane ja ta sõprade näitus. Sõprade seas on ka Andrus Joonas ja Peeter Krossmann. Lisainfo lehel <a href="http://www.museumlv.com">www.museumlv.com</a> ja <a href="/lv/jaunumi/aid-1181">siin</a></p> <p><b>Kuni 08.10</b> kim?’is (Sporta tn 2, Riia) Marko Mäetammi näitus “I’m only streaming”. Lisainfo siin: <a href="https://www.facebook.com/events/1510394015688282/">https://www.facebook.com/events/1510394015688282/</a> </p> <p><b>22.-24.09</b> Läänemerekooride konkurss. Lisainfo <a href="http://www.balticchoir.com/index.php?lang=lv">siin</a></p> <p>Pühapäeval,<b> 24. septembril kell 12:15 eestikeelne JUMALATEENISTUS</b> Riia Jaani kirikus. Sissepääs Jana iela 7 kaudu</p> <p><b>26.09</b> EL majas Riias on Keeltepäev – on ka eesti keele töökoda, mille korraldab Riia Eesti põhikool. Lisainfo <a href="http://esmaja.lv/eiropas-valodu-diena/es-maja-eiropas-valodu-diena-aicinam-saklausit-un-iepazit-devinas-eiropas-valod">siin</a></p> <p><b>27.09</b> Riia Kongressi majas avatakse näitus-projekt Salajane Teisik. Näitus üleval kuni 18.10. Lisainfo <a href="https://www.facebook.com/slepenaisdubultnieks">siin</a> </p> <p><b>04.10</b> kell 19 Ogre kultuurikeskuses kontsert Elektrominimalisms. Kavas ka Räätsi muusika. Lisainfo <a href="http://www.wherevent.com/detail/Ogres-Kulturas-centrs-Koncerts-Elektrominimalisms">siin</a> (veidi erineb samanimelisest kontserdist, mis aprillis oli Riias)</p> <div class="img"> <a href="http://www.estemb.lv/static/files/067/peeterallikeatingculture.jpg" target="_blank"><img style="padding:5px;border:0" src="http://www.estemb.lv/static/files/067/t_peeterallikeatingculture.jpg" /></a></div> Tue, 05 Sep 2017 06:49:53 GMT Tue, 03 Oct 2017 21:00:00 GMT http://www.estemb.lv/est/esileht/uudised/aid-1169 Emakeelepäev http://www.estemb.lv/est/esileht/uudised/aid-1173 Ka Eesti saatkond Riias tähistas emakeelepäeva – osa diplomaate kontrollisid oma õigekirjaoskusi, kirjutades <a href="http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/vaata-milline-oli-tanavune-emakeelepaeva-e-etteutluse-tekst?id=77533376" target="_blank">e-etteütlust</a> ja hiljem leidis aset juba traditsiooniks saanud lillede asetamine K. J. Petersoni mälestuskivi juurde. Pärast lillede ja küünalde asetamist kõlas ka osa K. J. Petersoni luuletusest „Kuu“:<br>“Kas siis selle maa keel<br>laulu tuules ei või<br>taevani tõustes üles<br>igavikku omale otsida?“<br><br>Emakeelepäeva kuupäeva valimisest ja K. J. Petersonist saab lugeda <a href="/est/uudised/aid-1161" target="_blank">siin</a>. <div class="img"> <a href="http://www.estemb.lv/static/files/089/17270551_10203124012096828_1451698663_n.jpg" target="_blank"><img style="padding:5px;border:0" src="http://www.estemb.lv/static/files/089/t_17270551_10203124012096828_1451698663_n.jpg" /></a><a href="http://www.estemb.lv/static/files/060/17327985_10203124011416811_741856596_n.jpg" target="_blank"> <img style="padding:5px;border:0" src="http://www.estemb.lv/static/files/060/t_17327985_10203124011416811_741856596_n.jpg" /> </a></div> Thu, 16 Mar 2017 07:21:19 GMT Tue, 03 Oct 2017 21:00:00 GMT http://www.estemb.lv/est/esileht/uudised/aid-1173 Emakeelepäev http://www.estemb.lv/est/esileht/uudised/aid-1161 <b> </b><p><b>Emakeelepäev&nbsp;on riiklik tähtpäev, mida tähistatakse&nbsp;1996. aastast luuletaja&nbsp;Kristjan Jaak Petersoni&nbsp;sünniaastapäeval,&nbsp;14. märtsil. </b></p><b> </b> <p>1995. aastal alustas&nbsp;Sondas&nbsp;elav emakeeleõpetaja&nbsp;Meinhard Laks&nbsp;allkirjade kogumist emakeele kaitseks,&nbsp;7. märtsil&nbsp;esitas ta Riigikogu&nbsp;kultuurikomisjonile ettepaneku keelepäeva riiklikuks tähtpäevaks muutmiseks. Ettepaneku lisas oli 185 lehekülge toetuskirju ja -allkirju.&nbsp;22. detsembril&nbsp;1998&nbsp;toetas valitsus esitatud ettepanekut ja&nbsp;11. veebruaril&nbsp;1999&nbsp;kinnitas Riigikogu ühehäälselt emakeele päeva riiklikuks tähtpäevaks.&nbsp;1999. aastal tähistati emakeelepäeva esmakordselt&nbsp;riikliku tähtpäevana.</p> <p>Emakeelepäeva jaoks valiti Kristjan Jaak Petersoni sünnipäev, kuna Peterson oli üks esimesi eestikeelseid kirjanikke. Ka pööras ta oma oodis "Kuu" tähelepanu just eesti keelele kui kirjanduskeelele.</p> <p>Kristjan Jaak Peterson sündis 1801.&nbsp;aastal Riia Jakobi kiriku eesti kogukonna kellamehe Kikka Jaagu peres, kes oli enda perenimeks saanud Peterson ja oli Riiga tulnud Viljandist. Esimese hariduse sai Kristjan Jaak Peterson Vidzeme kubermangu gümnaasiumis, mis asus praegusel Pils väljakul Riia Vanalinnas, mille seinal on alates 4.&nbsp;augustist 1972 mälestustahvel Saaremaa dolomiidist (eesti skulptor Arsenijs Melders). 2013. aasta märtsis paigaldati sinna lisatahvel (läti skulptor Jānis Strupulis), et teave oleks loetav ka eesti ja inglise keeles.</p> <p>Eesti Instituut küsis eesti keelt õppivatelt välismaalastelt, mida nad arvavad eesti keele ja Eesti kohta. Välismaalaste meelest seonduvad ilusaimad eestikeelsed sõnad lauluga: <i>lauluhääl</i>, <i>laulupidu</i>, <i>lauluväljak </i>jne. Kõige veidramad tunduvad välismaalastele sõnad <i>öö</i>, <i>küsimused</i>, <i>jäääär</i> ja <i>loll</i>. Eestit kirjeldavad välismaalased sõnadega <i>ilus, loodus, külm, rahu, roheline, väike, armas, meri, mets, rukkilill, sinine, pääsuke </i>ja<i> uhke</i>.</p> <p>Eesti saatkonna töötajad asetasid täna juba traditsionaalselt lilli Kristjan Jaak Petersoni hauakivile Jakobi kalmistul. Hauakivi paigaldati aastal 2001 ja selle avamistseremoonial osales ka Eesti tollaegne peaminister Mart Laar.</p> <div class="img"> <a href="http://www.estemb.lv/static/files/049/20160314_152054.jpg" target="_blank"><img style="padding:5px;border:0" src="http://www.estemb.lv/static/files/049/t_20160314_152054.jpg" /></a><a href="http://www.estemb.lv/static/files/015/20160314_152131.jpg" target="_blank"> <img style="padding:5px;border:0" src="http://www.estemb.lv/static/files/015/t_20160314_152131.jpg" /> </a></div> Mon, 14 Mar 2016 14:58:04 GMT Tue, 03 Oct 2017 21:00:00 GMT http://www.estemb.lv/est/esileht/uudised/aid-1161 Suursaadiku kohtumine Nordic Hotels OÜ teenindusjuhtide ja juhtkonnaga http://www.estemb.lv/est/esileht/uudised/aid-1157 <a href="/static/files/088/t2_20160113_101617.jpg" target="_blank"><img alt="" src="http://www.estemb.lv/static/files/088/t_20160113_101617.jpg" border="0" hspace="10" vspace="10"></a><br><br><a href="/static/files/067/t2_20160113_101626.jpg" target="_blank"><img alt="" src="http://www.estemb.lv/static/files/067/t_20160113_101626.jpg" border="0" hspace="10" vspace="10"></a><br><a href="/static/files/020/t2_20160113_102845.jpg" target="_blank"><img alt="" src="http://www.estemb.lv/static/files/020/t_20160113_102845.jpg" border="0" hspace="10" vspace="10"></a><br> Thu, 14 Jan 2016 12:50:40 GMT Tue, 03 Oct 2017 21:00:00 GMT http://www.estemb.lv/est/esileht/uudised/aid-1157 Alates 01.07.2015 muutusid Lätis rahatrahvide määrad sõidukiiruse ületamise eest http://www.estemb.lv/est/esileht/uudised/aid-1152 <p>Alates 1. juulist 2015 jõustusid muudatused Läti Haldusrikkumiste seadustikus, mille kohaselt tõusid märgatavalt rahatrahvide määrad sõidukiiruse ületamise eest Läti territooriumil. Lisakaristusena rakendatav juhtimisõiguse äravõtmine võib raskemate rikkumiste korral ulatuda kuni 24 kuuni. Nagu varasemaltki, on lubatud sõidukiirust ületanud raskesõiduki juhtidele (veoki kogumass üle 7,5 tonni) karistused rangemad. </p> <p>Näiteks on lubatud sõidukiiruse ületamise eest 11-20 km/h väljaspool asustatud punkte nüüdsest sõidukijuhtidele ette nähtud hoiatus või rahatrahv 20 eurot, asustatud punktides aga hoiatus või 40 eurot. Sama rikkumise eest on veoautojuhtidele määratavad rahatrahvid 2 korda kõrgemad – vastavalt 40 või 80 eurot.</p> <p>Kui lubatud sõidukiirust ületati 21-30 km/h väljaspool asustatud punkte, on rahatrahv sõidukijuhtidele 40 eurot, asustatud punktides 80 eurot. Veoautojuhtidele vastavalt 80 ja 160 eurot.</p> <p>Ületades sõidukiirust väljaspool asustatud punkte 51-60 km /h on rahatrahv juba 240-320 eurot (siiani olid sellekohased trahvid 120-140 eurot) ja juhiluba võetakse hoiule kolmeks kuuks. Asustatud punktides aga 360-460 eurot ja juhiluba võetakse hoiule kuueks kuuks. Veoautojuhtidel vastavalt 480-640 (load võetakse hoiule 6-12 kuuks) ja 700-880 (load võetakse hoiule 6-12 kuuks).</p> <p>Kui kiirust ületatakse väljaspool asustatud punkte üle 60 km/h, siis lisaks rahatrahvile 360-480 eurot võetakse sõidukijuhi juhiluba hoiule kuueks kuuks, sama rikkumise eest asustatud punktides aga vastavalt 540-680 eurot ja kaheteistkümneks kuuks. Veoautojuhtidele on vastavad karistusmäärad väljaspool asustatud punkte 720-960 eurot (juhiluba võetakse ära kuni 12 kuuks); asustatud punktides 1040-1400 eurot ja juhiluba võetakse ära kuni 24 kuuks.</p> <p>Ülevaatliku tabeli uute trahvimäärade kohta ja võrdluse varem kehtinud trahvimääradega leiate Läti <i>Saeima</i> kodulehelt:</p> <a href="http://www.saeima.lv/lv/par-saeimu/informativie-materiali-par-saeimu/infografika-izmainas-sodos-par-atruma-parsniegsanu">http://www.saeima.lv/lv/par-saeimu/informativie-materiali-par-saeimu/infografika-izmainas-sodos-par-atruma-parsniegsanu</a> Fri, 03 Jul 2015 13:13:33 GMT Tue, 03 Oct 2017 21:00:00 GMT http://www.estemb.lv/est/esileht/uudised/aid-1152 Saatkonna visiit Cēsisesse http://www.estemb.lv/est/esileht/uudised/aid-1150 <p>Saatkonnal oli au koostöös Välisministeeriumiga panustada esimese eesti soost akadeemilise kunstiharidusega maalikunstniku ja Eesti rahvuslikule maalikunstile alusepanija &nbsp;Johann Köleri&nbsp; näituse korraldamisse Cēsise Näitustemajas. Cēsis on ajalooliselt Eestiga tihedalt seotud, seetõttu ühendati näituse avamine teiste ettevõtmistega Cēsises ja selle ümbruskonnas. </p> <p>Cēsise linnapea Jānis Rozenbergsi poolt pakutud lõunal käsitleti Eesti ja Läti koostöö, eelseisva Võidupüha tähistamise, tagasirände ja teisi aktuaalseid küsimusi. </p> <p>J. Köleri näituse avamine oli rahvarohke, ülevaate Köleri loomingust andis muuseumi esindaja Nata&nbsp;Livonska. Näitusel eksponeeritud J. Köleri maalid on pärit Eesti Kunstimuuseumi KUMU kogust. Esitletud on ka kunstniku eakaaslaste, 19. sajandi läti ja Lätis elanud maalikunstnike teosed Läti muuseumide kogudest. Näitus jääb avatuks kuni 2. augustini.&nbsp; </p> <p>Päeva teise poole kasutas saatkonnarahvas Läti Vabadussõjas langenud Eesti sõdurite mälestuspaikade külastamiseks. Teejuhiks oli Cēsise linna volikogu saadik hr Māris Niklass, kelle panust Vabadussõja mälestusmärkide jäädvustamisse on raske üle hinnata. </p> <p>Õhtul nautisid saatkonna töötajad suurepärast ooperimuusikat &nbsp;Vidzeme Kontserdisaali 1.&nbsp;aastapäevale pühendatud kontserdil.</p> <div class="img"> <a href="http://www.estemb.lv/static/files/061/093_valdis_svikis.jpg" target="_blank"><img style="padding:5px;border:0" src="http://www.estemb.lv/static/files/061/t_093_valdis_svikis.jpg" /></a><a href="http://www.estemb.lv/static/files/039/dsc_0575.jpg" target="_blank"> <img style="padding:5px;border:0" src="http://www.estemb.lv/static/files/039/t_dsc_0575.jpg" /> </a><a href="http://www.estemb.lv/static/files/017/keelersban.jpg" target="_blank"> <img style="padding:5px;border:0" src="http://www.estemb.lv/static/files/017/t_keelersban.jpg" /> </a></div> Fri, 29 May 2015 13:04:43 GMT Tue, 03 Oct 2017 21:00:00 GMT http://www.estemb.lv/est/esileht/uudised/aid-1150 Eesti avas e-Residentsuse taotlemise portaali http://www.estemb.lv/est/esileht/uudised/aid-1146 <p><b>13. mail 2015</b> <b>käivitus e-Residentsuse taotlemise portaal aadressil e-resident.gov.ee, mis lubab ükskõik kust maailmas saata avalduse digitaalse identiteedi programmiga liitumiseks. e-Residentsus mängib suurt rolli Eesti püüdlustes luua esimene piirideta e-ühiskond ning tegu on maailma esimese digitaalse identiteediga, millel on valitsuse tugi.</b></p><br> <p>Eesti on maailma esimene riik, mis pakub e-Residentsust – piiriülene digitaalne identiteet on saadaval igaühele, kel on soov luua ja juhtida asukohast sõltumatut ettevõtet läbi veebi. Eesti e-Residendid võivad asutada interneti kaudu ettevõtte, teha e-panganduse tehinguid, saada ligipääsu rahvusvahelistele makseteenuste pakkujatele, esitada tuludeklaratsiooni elektrooniliselt, kaugjuhtida ettevõtet ning digitaalselt allkirjastada dokumente ja lepinguid.</p> <p>Taotluse saab veebis täita vaid umbes kümne minutiga. Peale teenustasu maksmist ja taustakontrolli läbimist tarvitseb e-Residentidel vaid üks kord külastada kas Eesti välisesindust või Politsei- ja Piirivalveameti teenindust, et saada kätte e-Residendi digi-ID. Taotlemise protseduur kestab keskmiselt üks kuu, alates taotluse esitamisest veebi teel kuni e-Residendi digi-ID kättesaamiseni.</p> <p>e-Residentsus pakub kõigile, kel on Eestiga ettevõtlus- või muud sidemed, võimalust kasutada Eesti e-teenuseid. Kuid ühtlasi võib igaüks maailmas olenemata oma asukohast taotleda e-Residentsust, et saada ligipääs võimalusele luua ja administreerida ettevõtet internetis.</p> <p>e-Residentsus ei anna kodakondsust, maksuresidentsust, elamisluba ja Eestisse või Euroopa Liitu sisenemise luba. e-Residendi digi-ID ei ole füüsiline isikut tõendav või reisidokument ja sellel ei ole fotot.</p> <p>e-Residentsusest huvitatud isikud võivad registreeruda e-Residentsuse infokirja saajaks aadressil e-resident.gov.ee.</p> <p>Täpsemat informatsiooni saate veebiaadressidel: </p> <p><a href="https://e-estonia.com/e-residents/">https://e-estonia.com/e-residents/</a></p> <p>või <br></p><p><a href="https://www.politsei.ee/et/teenused/isikut-toendavad-dokumendid/e-residendi-digi-id/">https://www.politsei.ee/et/teenused/isikut-toendavad-dokumendid/e-residendi-digi-id/</a></p> Thu, 21 May 2015 10:59:22 GMT Tue, 03 Oct 2017 21:00:00 GMT http://www.estemb.lv/est/esileht/uudised/aid-1146 Tiina Ojaste maalinäitus “Aja puudutus” Lätis Limbaži muuseumis http://www.estemb.lv/est/esileht/uudised/aid-1141 <p><b>Seitsmendast aprillist seitsmenda maini saab Lätis Limbaži muuseumis näha Pärnumaal Paikuse valla Seljametsa külas elava ja tegutseva kunstniku Tiina Ojaste maalinäitust "Aja puudutus".</b></p> <p>Tiina Ojaste on sündinud 1961. aastal ning on saanud esmase kunstialase koolituse Pärnu 1. keskkooli kunstiklassis. Aastail 1978-1981 jätkusid õpingud Tartu Kunstikoolis, mille ta lõpetas 1981 nahkehistöö erialal. Seejärel elas nüüdseks juba diplomeeritud kunstnik paarkümmend aastat Tartus, kus tegutses erinevates ettevõtetes juhataja ja kunstnikuna. Mitmeid Tiina Ojaste kujundatud nahkehistöid eksporditi paljudesse välisriikidesse ning need esindasid Eestit mitmetel näitustel. </p> <p>Oma maalidega tuli Tiina Ojaste esimest korda laiema avalikkuse ette 1987. aastal Tartu Kunstnike Majas toimunud ühisnäitusel. Nüüdseks juba pooleteistkümne aasta eest Pärnu lähistele naasnuna esineb kunstnik oma maalidega sageli mitmetel näitustel nii kodumaal kui ka raja taga. Avalikus elus on ta silma paistnud kui Pärnu Faberge Seltsi tegusa eestvedajana.</p> <p>&nbsp;</p> <p>Seekordne näitus seatakse üles väikeses, kuid pika ja väärika ajalooga Limbažis. Tegu on Läti ühe vanema, omal ajal ka Hansa Liitu kuulunud linnaga, mille vanalinn pakub ajaloohuvilisele külalisele palju huvitavaid leide. Lätlaste jaoks omab see linn erilise tähenduse kui nende rahvushümni " Dievs, svētī Latviju" looja Kārlis Baumanise (1835-1905) kodupaik.</p> <p>&nbsp;</p> <p>Autor: Raul Salumäe</p> <p>&nbsp;</p> <div class="img"> <a href="http://www.estemb.lv/static/files/047/tiina_ojaste-_foto_urmas_luik.jpg" target="_blank"><img style="padding:5px;border:0" src="http://www.estemb.lv/static/files/047/t_tiina_ojaste-_foto_urmas_luik.jpg" /></a><a href="http://www.estemb.lv/static/files/080/neitsi_ykssarvega-_the_virgin_and_the_unicorn.jpg" target="_blank"> <img style="padding:5px;border:0" src="http://www.estemb.lv/static/files/080/t_neitsi_ykssarvega-_the_virgin_and_the_unicorn.jpg" /> </a><a href="http://www.estemb.lv/static/files/092/picture_010.jpg" target="_blank"> <img style="padding:5px;border:0" src="http://www.estemb.lv/static/files/092/t_picture_010.jpg" /> </a></div> Tue, 07 Apr 2015 12:49:13 GMT Wed, 06 May 2015 21:00:00 GMT http://www.estemb.lv/est/esileht/uudised/aid-1141 Kaasaegse arhitektuuri näitus "Nordic ID" http://www.estemb.lv/est/esileht/uudised/aid-1134 Ventspilsi teatrimajas Juras varti toimuval Põhjamaade kaasaegse arhitektuuri näitusel "Nordic ID" on fookuses küsimused: mis on täna põhjamaine identiteet ja kuidas see peegeldub arhitektuuris. <p>Katse saada nendele küsimustele vastuseid on projekti "Nordic ID" aluseks. Idee teostamiseks kutsuti kaasa mõtlema kuraatorid Taanist, Norrast, Soomest ja Eestist ning neil paluti pakkuda enda isiklikud versioonid põhjamaise identiteedi arusaamast arhitektuuris. Iga kuraator valis viis arhitektuuriprojekti, mis tema arvates annaks esitatud küsimustele kõige paremini vastuseid.</p><p>Näituse formaat on plaanitud viiele iseseisvale seisukohale, mis koonduvad näituseks "Nordic ID".</p><p>Eesti arhitektuuribüroodest on näitusel esindatud Stuudio Tallinn, Kosmose, ZiZi &amp; YoYo ja Plussi tööd.</p><p>Näituse valmistas ette Läänemere riikide arhitektuurile ja disainile pühendatud ajakiri "Project Baltia" (Peterburi). Näituse kuraatoriteks on Martin Keiding, ajakirja "Arkitekten" toimetaja (Taani), Anders Melsom, ajakirja "Conditions" toimetaja (Norra), Daniel Golling, ajakirja "Form" toimetaja (Rootsi), Tuomas Toivonen, arhitekt, arhitektuuribüroo NOW (Soome), ja Villem Tomiste, arhitekt, arhitektuuribüroo Stuudio Tallinn (Eesti).</p><p><br></p><p>Lisainfo (läti keeles): <a href="http://www.jurasvarti.lv/afisa/ziemelvalstu-laikmetigas-arhitekturas-izstade-%E2%80%9Enordic-id%E2%80%9D">siin</a></p> <div class="img"> <a href="http://www.estemb.lv/static/files/059/rot_10.jpg" target="_blank"><img style="padding:5px;border:0" src="http://www.estemb.lv/static/files/059/t_rot_10.jpg" /></a></div> Tue, 17 Feb 2015 12:30:22 GMT Sat, 21 Mar 2015 22:00:00 GMT http://www.estemb.lv/est/esileht/uudised/aid-1134 Sellest aastast saab ametlikke tõlkeid eesti keelest võõrkeelde teha vaid vandetõlk http://www.estemb.lv/est/esileht/uudised/aid-1133 Wed, 14 Jan 2015 12:22:11 GMT Sat, 21 Mar 2015 22:00:00 GMT http://www.estemb.lv/est/esileht/uudised/aid-1133 Algab konkurss Eesti-Läti ja Läti-Eesti tõlkeauhinnale http://www.estemb.lv/est/esileht/uudised/aid-1128 Eesti välisminister Keit Pentus-Rosimannus ja Läti välisminister Edgars Rinkēvičs kuulutavad kuuendat korda välja konkursi Eesti-Läti ning Läti-Eesti tõlkeauhinnale. Konkursi võitja selgub 2015. aasta kevadel.<br><br>Välisminister Keit Pentus-Rosimannuse sõnul soovitakse tõlkeauhinna väljaandmisega tunnustada parimaid läti ja eesti keelde tõlkijaid ning samuti aidata kaasa eestikeelse loomingu tõlkimisele läti keelde ja vastupidi.<br><br>Preemia rahaline väärtus on 3000 eurot, millesse panustavad Eesti ja Läti välisministeerium võrdselt. Žüriisse kuuluvad nii mõlema riigi välisministeeriumi esindajad kui ka kirjandusasjatundjad.<br><br>Tõlkekonkursile on võimalik esitada kandidaate 2014. aastal ilmunud tõlketegevuse ja tööde osas välisministeeriumi kodulehel asuva taotlusvormi (<a href="http://www.vm.ee/sites/default/files/Eesti_lati_tolkeauhinna_vorm.doc">www.vm.ee/sites/default/files/Eesti_lati_tolkeauhinna_vorm.doc</a>&nbsp;(DOC)&nbsp;(DOC)) kaudu, lisades ka tõlkija CV. Taotluste esitamise tähtaeg on 9. veebruar 2015.<br><br>Varasematel aastatel on auhinna pälvinud tõlkijad Maima Grīnberga (2009, 2012), Guntars Godinš (2010, 2013) ja Kalev Kalkun (2011).<br><br>Eesti-Läti ja Läti-Eesti tõlkeauhinna asutamise kokkuleppele kirjutasid alla Eesti välisminister Urmas Paet ja Läti välisminister Māris Riekstiņš 18. veebruaril 2009. aastal.&nbsp;<br><br><br>VÄLISMINISTEERIUMI PRESSIOSAKOND<br>+372 637 7618<br>+372 5695 2252<br><a href="mailto:press@mfa.ee">press@mfa.ee</a> Mon, 29 Dec 2014 12:32:34 GMT Sat, 21 Mar 2015 22:00:00 GMT http://www.estemb.lv/est/esileht/uudised/aid-1128 11. novembriga seoses http://www.estemb.lv/est/esileht/uudised/aid-1127 <p>Saatkonna töötajad külastasid enne Vabadussõjas võidelnud sõdurite mälestamispäeva, mida Lätis tähistatakse 11. novembril, mõningaid Läti Vabaduslahingutega seotud kohti – Salaspilsi vanal kalmistul asuvat vennashauda, kuhu on maetud 6 eesti sõdurit, kes langesid a. 1919 29.&nbsp;juulil – 2.&nbsp;augustil võideldes Landeswehri ja Rauddivisjoni vastu (rohkem infot läti keeles <a href="http://www.salaspils.lv/izglitiba/izglitibas-programmu-licencesana/68-novads/novads-aktualitates/1427-godinam-brivibas-cinas-kritusos-igaunus">siin</a>). Suur tänu Salaspilsi inimestele, kes olid vennashaua ümbruse juba korrastanud!</p><p><img alt="" src="http://www.estemb.lv/static/files/056/t_dsc_0159.jpg" hspace="10" vspace="10" border="0"></p> <p>Lisaks külastati ka mälestuskivi, mis on paigaldatud tähistamaks, et selles paigas, tolleaegses Riia Eesti põhikoolis sõlmiti 03.07.1919 Strasdenhofi vaherahuleping Eesti sõjaväe, Saksa VI&nbsp;reservkorpuse ja Balti Landeswehri vahel. Eesti põhikooli hoone pole enam looduses leitav, kuid selle pilti saate vaadata <a href="http://www.ra.ee/fotis/index.php?type=2&amp;id=601031">siin</a>.</p><p><img alt="" src="http://www.estemb.lv/static/files/044/t_dsc_0161.jpg" hspace="10" vspace="10" border="0"></p> <div class="img"> <a href="http://www.estemb.lv/static/files/056/dsc_0159.jpg" target="_blank"><img style="padding:5px;border:0" src="http://www.estemb.lv/static/files/056/t_dsc_0159.jpg" /></a><a href="http://www.estemb.lv/static/files/048/dsc_0157.jpg" target="_blank"> <img style="padding:5px;border:0" src="http://www.estemb.lv/static/files/048/t_dsc_0157.jpg" /> </a><a href="http://www.estemb.lv/static/files/044/dsc_0161.jpg" target="_blank"> <img style="padding:5px;border:0" src="http://www.estemb.lv/static/files/044/t_dsc_0161.jpg" /> </a><a href="http://www.estemb.lv/static/files/025/dsc_0163.jpg" target="_blank"> <img style="padding:5px;border:0" src="http://www.estemb.lv/static/files/025/t_dsc_0163.jpg" /> </a></div> Tue, 11 Nov 2014 10:45:09 GMT Sat, 21 Mar 2015 22:00:00 GMT http://www.estemb.lv/est/esileht/uudised/aid-1127 Inčukalnsi maa-aluse gaasihoidla ühiskülastus http://www.estemb.lv/est/esileht/uudised/aid-1125 <p>Eesti ja Soome saatkonna koostööna tutvusid suursaadik Tõnis Nirk ja suursaadik&nbsp; Olli Kantanen &nbsp;&nbsp;31. oktoobril Inčukalnsi &nbsp;maa-aluse gaasihoidlaga. See on &nbsp;Euroopa suuruselt neljas maa-alune gaasihoidla, mis &nbsp;mahutab ligi 4,5 miljonit m3 looduslikku gaasi. Tegemist on unikaalse geoloogilise moodustisega, mis &nbsp;annab võimaluse gaasi hoiustamiseks. Suvel, kui gaasi tarbimine on väiksem ja hinnad madalamad, pumbatakse &nbsp;700 m sügavusel paiknevasse &nbsp;poorsesse liivakivi kihti gaas, mis talvel, tarbimise suurenedes, &nbsp;sealt taas välja pumbatakse ning kasutusse läheb. Inčukalnsi gaasihoidla varustab gaasiga Lätit, &nbsp;Eestit, &nbsp;loode-Venemaad ning vähemal &nbsp;määral ka Leedut.&nbsp; <br></p><p><br></p><p>Pildil on suursaadikud Nirk ja Kantanen&nbsp; koos&nbsp; välissuhete osakonna&nbsp; juhataja Andra Ješinska ja ekspluatatsiooniosakonna juhataja Ivars Scerbickisega &nbsp; </p> <div class="img"> <a href="http://www.estemb.lv/static/files/026/31.10.2014incukalns.jpg" target="_blank"><img style="padding:5px;border:0" src="http://www.estemb.lv/static/files/026/t_31.10.2014incukalns.jpg" /></a></div> Fri, 31 Oct 2014 12:57:07 GMT Sat, 21 Mar 2015 22:00:00 GMT http://www.estemb.lv/est/esileht/uudised/aid-1125 Eesti suursaadik Lätis Tõnis Nirk kohtus kohalike eestlastega http://www.estemb.lv/est/esileht/uudised/aid-1122 <p>Alates k.a. 2. septembrist on Eesti suursaadik Lätis hr Tõnis Nirk.</p> <p>Tõnis Nirk on sündinud 10. detsembril 1968 ning lõpetanud Tartu Ülikooli majandusteaduskonna. Välisministeeriumisse asus ta tööle 1992. aastal. Muuhulgas on T. Nirk töötanud majandusdiplomaadina Eesti saatkonnas Riias ja Londonis. Aastatel 2004–2009 oli hr. Nirk suursaadik ÜRO peakorteri ja teiste rahvusvaheliste organisatsioonide juures Genfis. Enne Läti suursaadikuks saamist töötas T. Nirk Euroopa ja Atlandi-ülese koostöö osakonna peadirektorina.</p> <p>Sel nädalal toimus suursaadiku tutvumiskohtumine Lätis elavate eestlastega ja eesti keelt rääkivate Läti elanikega. </p> <p>Saatkonnal on hea meel, et Lätis õppivate Eesti noorte arv on kasvanud. Lisaks juba populaarsele Stockhomi Majanduskoolile omandavad eestlased teadmisi ka Läti Muusikaakadeemias, Riia Stradinsi Ülikoolis, Läti Kunstiakadeemias ja Läti Ülikoolis.</p> <p>Praegu elab Lätis rohkem kui tuhat Eesti kodanikku.</p> <div class="img"> <a href="http://www.estemb.lv/static/files/048/dsc_0154.jpg" target="_blank"><img style="padding:5px;border:0" src="http://www.estemb.lv/static/files/048/t_dsc_0154.jpg" /></a></div> Fri, 24 Oct 2014 12:30:16 GMT Sat, 21 Mar 2015 22:00:00 GMT http://www.estemb.lv/est/esileht/uudised/aid-1122 Vinland esineb Riias http://www.estemb.lv/est/esileht/uudised/aid-1120 <p>Laulja-laulukirjutaja Juhani Jaeger ja ansambel Vinland annavad alanud nädalal viis kontserti Vilniuse autorialulufestivalil “Tai - aš” (“See olen mina!”). Festivali kontserdid toimuvad 20.-26. oktoobril Vilniuses, Riias ja mujal.</p> <p>&nbsp;“Tai - aš” on autorilaulufestivalide seas omalaadne, kuna identifitseerib end "lauldava luule” festivalina. Bardide skeene on leedu kultuurielus märgatav ning nende looming populaarne ja tedvustatud.</p> <p>&nbsp;Vinlandi juht ja laulukirjutaja Juhani Jaeger hindab võimalust festivalil osaleda kõrgelt. “Autorilaul on olemuselt selle kultuuriruumi keskne, milles autor elab. Seda olulisem on festivalil toimuv kultuuride kokkupuude ja inspiratsioon, mida annavad erinevate maade muusikute ühisesinemised ning vahetu suhtlus teise kultuuriruumi publikuga”, nendib Jaeger. Möödunud suvel ka Visby ja Kopenhaageni autorilaulufestivalidel esinenud Jaegeri sõnul on Vilniuse festival oma ulatuse ja kõlapinna poolest lähiriikide suurim.</p> <p>Festivalil “Tai - aš” astub üles mitukümmend lauljat ja laulukirjutajat Leedust, Lätist, Taanist, Prantsusmaalt, Valgevenest, Saksamaalt, Fääri saartelt ja Eestist. Vinlandi kontserdid toimuvad Kupiškises (21.10), <b>Riia Leedu Keskkoolis ja Imanta kultuurikeskuses (22.10),</b> Pasvalises (23.10) ja Vilniuse Katariina kirikus (24.10).</p> <p>Vinland on maakeelne ja maameelne ansambel, mis algaval hooajal tähistab oma kümnendat sünnipäeva. Ansambli moodustavad laulja-laulukirjutaja Juhani Jaeger ning pärimusmuusikud Ott Kaasik ja Kristjan Priks. Kontsertreisi toetavad Eesti Kultuurkapital, Tartu Kultuurkapital ja Põhjamaade Ministrite Nõukogu.</p> <p>Festivali programm:&nbsp;<a href="http://www.tai-as.lt/festival-programme74736-1-932.html?lid=8">www.tai-as.lt/festival-programme74736-1-932.html?lid=8</a></p> <p>Vinland:&nbsp;<a href="http://www.vinland.ee">www.vinland.ee</a></p> <p>&nbsp;</p> <div class="img"> <a href="http://www.estemb.lv/static/files/010/vinland.jpg" target="_blank"><img style="padding:5px;border:0" src="http://www.estemb.lv/static/files/010/t_vinland.jpg" /></a></div> Wed, 22 Oct 2014 08:39:15 GMT Sat, 21 Mar 2015 22:00:00 GMT http://www.estemb.lv/est/esileht/uudised/aid-1120 Info piirikontrolli taastamisest seoses Ameerika Ühendriikide presidendi visiidiga http://www.estemb.lv/est/esileht/uudised/aid-1113 Tue, 26 Aug 2014 12:15:55 GMT Sat, 21 Mar 2015 22:00:00 GMT http://www.estemb.lv/est/esileht/uudised/aid-1113 Pärnu kuurort 175. Pärnu - kindluslinnast kuurordiks http://www.estemb.lv/est/esileht/uudised/aid-1111 <p>Alates 26. augustist kuni 14. septembrini esitleb/tutvustab Pärnu linn oma kuurordi lugu Jūrmala Linnamuuseumis. Pärnu, Riia Jūrmala ning Ķemeri kuurordid kuuluvad Läänemere idaranniku merekuurortide esimesse põlvkonda. Nende loos on palju ühisjooni aga samas on igal neist jutustada ka päris oma lugu.</p> <p>Näitus „<b>Pärnu kuurort 175.</b> <b>Pärnu - kindluslinnast kuurordiks.“</b> on eelkõige Pärnu kuurordi kujunemise, arengu ja tähenduste teisenemise lugu, mille esimene variant koostati juba 2006. aastal. Uus näituse versioon Pärnu kuurordi loost valmis 2008. aastal Pärnu kuurordi 170. aastapäevaks. Seda on eksponeeritud Pärnus, Haapsalus, Kuressaares, Tartus, Tallinnas, Rootsi Kuningriigis Stockholmi Eesti Majas, Göteborgi Ülikoolis, &nbsp;Põhja-Rootsis Nordigrås ning Pärnu sõpruslinnades Södertäljes ja Oskarshamnis. Näitused Rootsis said teoks koostöös Eesti Instituudi Stockholmi esindusega.</p> <p>Pärnu taasiseseisvumisjärgne mainekujundus tugineb paljuski 1890-ndatel alguse saanud ning 1930-ndate aastate lõpuks väljakujunenud rahvusvaheliselt tuntud ja tunnustatud Eesti esikuurordi legendile. Selle sõnumi atraktiivsust ning elujõudu kannab endas Pärnu kuurordi kujunemise ja arengu looga seotud kõrge miljööväärtusega linnaruumi osa – „nostalgiline ideaalmaastik”, mis on säilitanud oma põhiolemuse ning -tähenduse tänaseni. </p> <p><br> Näituse külastajatel on võimalus osa võtta loosist, mille auhinnad on välja pannud Pärnu ettevõtted Wasa, Strand, Viiking, Estonia. Võitjad saavad siis juba oma silmaga Pärnu linna võludega tutvuma tulla.</p> <p>&nbsp;</p> <p>Näitus on koostatud Pärnu Muuseumi, Eesti Riigiarhiivi, Eesti Ajalooarhiivi, Eesti Rahva Muuseumi ja erakogude kirjalike allikate, foto- ning kaardimaterjalide baasil. </p> <p align="center">&nbsp;</p> <p align="center">Näituse kuraator ja koostaja Tiit Kask.</p> <p align="center">Näituse kujundajad Ene Tapfer (2006; 2008) ja Indrek Aija (2013; 2014).</p> <p>&nbsp;</p> <p><b>&nbsp;</b></p> <p><b>Lisainformatsioon:</b></p> <p>&nbsp;</p> <p>Tiit Kask &nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; &nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; &nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; &nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; Anu Juurma-Saks</p> <p>näituse kuraator ja koostaja&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; &nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; &nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; Pärnu Linnavalitsus</p> <p>&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; &nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; &nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; &nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; &nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; välisuhete- ja protokollinõunik</p> <p>tel. 526 6248 &nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; &nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; &nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; &nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; tel. 444 8226, 555 40667</p> <p>e-post: <a href="https://mailhost.ut.ee/src/compose.php?send_to=tiit.kask%40ut.ee" moz-do-not-send="true">tiit.kask@ut.ee</a>&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; &nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; &nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; e-post: <a href="https://mailhost.ut.ee/src/compose.php?send_to=anu.juurma-saks%40lv.parnu.ee" moz-do-not-send="true">anu.juurma-saks@lv.parnu.ee</a></p> <div class="img"> <a href="http://www.estemb.lv/static/files/028/parnu_resort_175.jpg" target="_blank"><img style="padding:5px;border:0" src="http://www.estemb.lv/static/files/028/t_parnu_resort_175.jpg" /></a></div> Thu, 14 Aug 2014 13:09:13 GMT Sat, 13 Sep 2014 21:00:00 GMT http://www.estemb.lv/est/esileht/uudised/aid-1111 Eesti ja Läti kultuurikoostöö silmapaistev näide http://www.estemb.lv/est/esileht/uudised/aid-1099 <p>ECM väljastatud plaat Arvo Pärti oopusega&nbsp;<a href="http://player.ecmrecords.com/arvo_paert"><b><i>Adam's Lament</i></b></a>&nbsp; on saanud prestiižse <i>Grammy&nbsp;</i>auhinna parima kooriesituse eest.&nbsp; Esitajateks olid Läti Raadio koor, Eesti Filharmoonia kammerkoor, <i>Vox Clamantis</i>, kammerorkester Sinfonietta Riga ja solistid<i> </i>dirigent Tõnu Kaljuste juhendamisel.</p> <p>Lisainfo - <a href="/www.grammy.com">www.grammy.com</a> </p> <p>Fragmente lindistusest ''Adam's Lament'' saab kuulata&nbsp;<a href="http://player.ecmrecords.com/arvo_paert">siin</a>.&nbsp;</p> <p>Allikas: <a href="http://www.sinfoniettariga.lv/">http://www.sinfoniettariga.lv/</a> </p> Tue, 28 Jan 2014 12:29:27 GMT Sat, 13 Sep 2014 21:00:00 GMT http://www.estemb.lv/est/esileht/uudised/aid-1099 Algab konkurss Eesti-Läti ja Läti-Eesti tõlkeauhinnale http://www.estemb.lv/est/esileht/uudised/aid-1093 <p>Eesti välisminister Urmas Paet ja Läti välisminister Edgars Rinkēvičs kuulutavad viiendat korda välja konkursi Eesti-Läti ning Läti-Eesti tõlkeauhinnale. Konkursi võitja selgub 2014. aasta kevadel.<br><br>Välisminister Urmas Paet avaldas heameelt, et tõlkeauhinna algatusest on kujunenud välja Eesti ja Läti kultuuriruumi ühistraditsioon. „Soovime tõlkeauhinna väljaandmisega innustada eestikeelse loomingu tõlkimist läti keelde ja vastupidi ning tunnustada parimaid läti ja eesti keelde tõlkijaid,“ ütles Paet.</p><p>Tõlkeauhind rõhutab välisminister Paeti sõnul eesti ja läti keele ning kultuurivahetuse olulisust, et edendada nii ilukirjanduslike kui ka poliitiliste, populaarteaduslike, ajalooliste, sotsioloogiliste ja teiste tekstide tõlkijate asjatundlikkust.<br><br>Preemia rahaline väärtus on 3000 eurot, millesse panustavad Eesti ja Läti välisministeerium võrdselt. Žüriisse kuuluvad nii mõlema riigi välisministeeriumi esindajad kui ka kirjandusasjatundjad.<br><br>Tõlkekonkursile on võimalik esitada kandidaate 2013. aastal ilmunud tõlketegevuse ja tööde osas välisministeeriumi kodulehel asuva taotlusvormi (<a href="http://www.vm.ee/sites/default/files/Eesti_lati_tolkeauhinna_vorm.doc" title="www.vm.ee/sites/default/files/Eesti_lati_tolkeauhinna_vorm.doc">www.vm.ee/sites/default/files/Eesti_lati_tolkeauhinna_vorm.doc</a>) kaudu, lisades ka tõlkija CV. Taotluste esitamise tähtaeg on 2. veebruar 2014.<br><br>Varasematel aastatel on auhinna pälvinud tõlkijad Maima Grīnberga (2009, 2012), Guntars Godinš (2010) ja Kalev Kalkun (2011).<br><br>Eesti-Läti ja Läti-Eesti tõlkeauhinna asutamise kokkuleppele kirjutasid alla Eesti välisminister Urmas Paet ja Läti välisminister Māris Riekstiņš 18. veebruaril 2009. aastal. Auhinna asutamise idee loojad olid Eesti suursaadik Lätis Jaak Jõerüüt ja Läti suursaadik Eestis Kārlis Eihenbaums, kes esitasid 2008. aasta lõpus algatuse elluviimiseks ühise kirja mõlema riigi välisministrile.<br><br><br>VÄLISMINISTEERIUMI PRESSIOSAKOND<br>637 7654<br>521 6821<br><a href="mailto:press@mfa.ee">press@mfa.ee</a></p> Fri, 03 Jan 2014 11:10:32 GMT Sat, 01 Feb 2014 22:00:00 GMT http://www.estemb.lv/est/esileht/uudised/aid-1093 21. novembril avati Eesti esimene aukonsulaat Lätis http://www.estemb.lv/est/esileht/uudised/aid-1086 <p>21. novembril avas välisministeeriumi juriidiliste ja konsulaarküsimuste asekantsler Lauri Bambus Daugavpilsis Eesti esimese aukonsulaadi Lätis. Eesti aukonsul Lätis on Aivar Kesküla, kelle konsulaarpiirkonda kuuluvad lisaks Daugavpilsile Ilūkste, Varkava, Preiļi, Aglona ja Krāslava piirkonnad. <br></p> <p>Asekantsler rõhutas avamisel uue aukonsuli peamiste töösuundadena äri- ja kultuurisuhete edendamist. Aukonsulaadi avamisel viibisid Daugavpilsi linnapea Jānis Lāčplēsis ning konsulaarpiirkonda kuuluvate omavalitsuste esindajad. Oma tervitussõnad ütlesid avamisel ka Daugavpilsis tegutsevad Venemaa ja Valgevene peakonsulid.</p><p>Asekantsler Lauri Bambus ja Eesti suursaadik Läti Vabariigis Mati Vaarmann kohtusid Daugavpilsi linnapea Jānis Lāčplēsisega. Kohtumisel räägiti majandus-, kultuuri- ja haridusalasest koostööst Eesti ja Läti vahel.</p><p>Aukonsul Aivar Kesküla on sündinud 1970. aastal. Ta lõpetas 1998. aastal Tallinna Tehnikaülikooli ning omab pikaajalist juhtimiskogemust äriettevõtetes. Praegu töötab ta Daugavpilsi Veduriremonditehase juhatuse liikmena.<br>Kesküla räägib eesti, inglise, vene, leedu ja soome keelt.</p><p>Aukonsulaat asub aadressil Daugavpils, Imantas iela 23. Aukonsulaadiga saab ühendust võtta telefonil (+371) 65 424 823 või e-postiaadressil&nbsp;<a href="mailto:Aivar.Keskula@mfa.ee">Aivar.Keskula@mfa.ee</a>.</p> <div class="img"> <a href="http://www.estemb.lv/static/files/053/1_er_kosulat.jpg" target="_blank"><img style="padding:5px;border:0" src="http://www.estemb.lv/static/files/053/t_1_er_kosulat.jpg" /></a><a href="http://www.estemb.lv/static/files/075/2_es_konsulat_aivar_keskula.jpg" target="_blank"> <img style="padding:5px;border:0" src="http://www.estemb.lv/static/files/075/t_2_es_konsulat_aivar_keskula.jpg" /> </a></div> Mon, 02 Dec 2013 07:14:32 GMT Sat, 01 Feb 2014 22:00:00 GMT http://www.estemb.lv/est/esileht/uudised/aid-1086