Eesti
English Latviski По-русски
Eesti ja Läti » Eestlased Lätis »

Eestlased Lätis

Läti eestlaste ajalugu

Praegu, kui eestlased moodustavad Läti Vabariigis vaid väiksearvulise vähemusrahvuse, on huvitav heita pilk Läti eestlastele läbi aegade.

Läti alade algupärased eestlased olid leivud ja lutsid, kes elasid veidi eraldatud nn keelesaartena. Leivude, keda arvatakse olevat olnud umbes paar tuhat, asuala ulatus praeguse Võru maakonna lõunatipust Gulbene ja Alūksneni. Lutside külad paiknesid Ludza ümbruses (sellest ka nimetus: lutsid), nende maksimaalseks arvuks on peetud 4000. Traditsiooniliselt on eestlased elanud ka praegusest Eesti-Läti piirist vahetult lõuna poole jäävatel aladel.

Suurem eesti kogukond Riias tekkis 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi algul. Riiga, mis oli sel ajal üks tsaari-Venemaa suurimaid tööstuskeskusi ning ühtlasi suure osa praegusest Eesti territooriumist hõlmanud Vidzeme kubermangu pealinn, rändas nii tekstiilivabrikute töölisi ja käsitöölisi, kui ka suurkaupmehi ja tööstureid. Lisaks tuli Riiga eesti noori, kes leidsid õppimisvõimaluse Baltimaade ainsas tehnikakõrgkoolis (näiteks Kaarel Eenpalu, Mart Raud, Jüri Jaakson) ning Riia Vaimulikus Seminaris (väga paljude teiste eestlased hulgas ka Konstantin Päts). Kui 1881. aastal elas Riias 1565 eestlast, siis 20. sajandi algusaastateks oli nende arv kasvanud erinevatel hinnangutel kuni 28 tuhandeni.

Esimese Maailmasõja ajal ja peale seda siirdusid paljud eestlased kodumaale tagasi. Läti esimese, 1920. aastal läbi viidud rahvaloenduse andmetel elas eestlasi Lätis 8700, neist enamik piiri lähedaste Valmiera (1600 eestlast), Valka ja Alūksne ümbruses (4100) ning Riias (1600). Paarisaja liikmelised eestlaste kogukonnad olid ka sadamalinnades Liepājas ja Ventspilsis.

Kolmas osa eestlasi liikus Lätti nõukogude okupatsiooni ajal, mil riigipiiride puudumise tõttu satuti kergemini naaberriiki õppima, tööle, samuti abielluti lätlastega.


Eesti seltsid

Kõige elavam eesti seltsielu Läti on läbi aegade toimunud Riias. Juba 1880. aastal loodi lauluselts Imanta, kus käisid koos eesti soost haritlased ja käsitöölised. Seltsil oli oma raamatukogu, mis sisaldas üle 2000 eestikeelse raamatu.

Lisaks tegutsesid võimlemisselts Aaberg, eesti üliõpilaste korporatsioon Vironia, Riia Eesti Kaubatarbijate Ühisus jt.
1900. aastal asutatud Eesti Karskusseltsi baasil loodi advokaat Jüri Jaaksoni ja karskusseltsi aktivisti Karl Karpi eestvõttel 1908. aastal kõiki Riia eestlasi ühendama mõeldud organisatsioon Riia Eesti Hariduse ja Abiandmise Selts, mille õigusjärglaseks on tänagi tegutsev Läti Eesti Selts. Seltsi esimeseks esimeheks valiti hilisem Eesti Vabariigi riigivanem ja kauaaegne Eesti Panga president Jüri Jaakson.

Selts korraldas kursuseid, koosolekuid ja peoõhtuid, väga aktiivselt tegutsesid laulukoor, näitering ning muud huvialaringid. Omal ajal on Riia seltsides aktiivselt tegutsenud tuntud eestlased Kaarel Einbund (Eenpalu), Konstantin Päts, Eduard Vilde, August Kitzberg, Ernst Enno, Aleksander Hellat, Mart Raud jt.

Tolleaegsete Riia eestlaste aktiivsust ja jõukust näitab seegi, et aastaks 1913 valmis Āgenskalnsi (Hagensbergi) linnaosas Nometņu tn 62 suur 6-korruseline seltsi maja, mis ehitati annetus- ja laenurahadega. Sellesse aega langes ka seltsi hiilgeaeg, mil liikmeid oli üle 540.

Kuna Läti Vabariigis eestlastel vähemusrahvuse staatust ning sellega kaasnevaid õigusi ei olnud, suleti mitmed väiksemad seltsid ja koolid 1920datel aastatel. Riia Eesti Selts jätkas siiski 1939. aastani. Nõukogude okupatsiooni aastail ametlikke eestlaste organisatsioone Lätis ei olnud.

Riias tegutses alates 18. sajandist eesti luteri kogudus ning 19. sajandist eesti õigeusu kogudus. Viimane lõpetas liikmete vähesuse tõttu tegevuse 1918. aastal. Luteri kogudus seevastu tegutses ametlikult isegi nõukogude ajal. Teine eesti luteri kogudus on olnud Alūksnes.

Esimene eestikeelne ajaleht Riias oli Eesti Koguduse Leht, mida andis 1914. aastal kokku 12 numbrit välja Eesti koguduse pastor Theodor Tallmeister. 1928. aastal hakkas selts koostöös Postimehega välja andma lehte Läti Eestlane, mis algul ilmus kord nädalas, hiljem kord kuus, kuid ka selle väljaandmine katkes peale 11. numbrit.

Kõige aktiivsem eestluse kants väljaspool Riiat oli Alūksne, kus 1907. asutati Eesti Haridusselts, esimene omataoline Lätis. Eesti seltse tegutses ka teistes piiriäärsetes külades nagu Apes, Liepnas ja Veclaicenes. Eestlased assimileerusid maapiirkondades siiski üsna kiiresti.


Eestikeelne kooliharidus Lätis

Esimene eestikeelne kool Riias loodi 19. sajandi lõpus. See oli vaid kaheklassiline Peeter-Pauli kirikukool, mis oli mõeldud õigeusulistele. Õppimisvõimaluste parandamiseks avati 1908. aastal Eesti Hariduse ja Abiandmise Seltsi 6-klassiline algkool, mis alates 1913. aastast tegutses seltsi majas. Sel ajal õppis seal veidi üle 100 õpilase. Kool töötas 1922. - 1940. aastal 4-klassilise algkoolina ning selle tegevus taastati alles 1989. aastal kaheklassilisena.

Aastatel 1906-1946 tegutses eesti algkool Alūksne Eesti Haridusseltsi juures. Õpilaste arv enamasti 60-70 ringis, 20-ndatel aastatel isegi üle 100. 4-klassilised eesti algkoolid olid ka Apes (ca 80 õpilast), Ainažis ja Veclaicenes (õpilasi paarikümne ringis). Need koolid lõpetasid õpilase vähesuse tõttu tegevuse 1920-ndatel aastatel. Ainažis loodi 1864. aastal merekool, milles õppetöö toimus paralleelselt eesti ja läti keeles kuni venestusajani 1880-ndatel aastatel. Piiriäärsete alade eestlased (näiteks Valkas jm) saatsid oma lapsed tihti Eestisse kooli.


Eestlased Lätis tänapäeval

2006. aasta alguse seisuga elab Läti Statistikaameti andmeil Lätis ametlikult 2540 eesti rahvusest inimest.

Riia Eesti Hariduse ja Abiandmise Seltsi tegevus taastati 1988. aasta lõpus, nüüd Läti Eesti Seltsi nime all. Praegu on seltsil umbes 100 aktiivset liiget. Selts korraldab peamiselt kultuuriüritusi, selle juures tegutseb segakoor Leelo.

1989. aastal taasalustas tegevust Riia Eesti kool. Esialgu alustati kaheklassilisena, kuid praegu on kool kasvanud keskkooliks. 2006/2007. õppeaastal õppis koolis 155 õpilast, kes on väga erineva rahvusliku päritoluga ja eesti keele oskuse tasemega. Koolis töötab 15 õpetajat, kellest 5 räägivad ja õpetavad eesti keelt. Kuna tegemist on riiklikult finantseeritava kooliga, toimub enamik õppetööst läti keeles Läti riikliku õppeprogrammi järgi. Lisaks pööratakse suurt tähelepanu eesti kultuuri- ja koduloo, eesti keele ning eesti laulude-tantsude õpetamisele. Eesti Haridus- ja Teadusministeerium on lähetanud Riiga eesti keele õpetaja, samuti on kooli saadetud õpikuid ja eestikeelseid raamatuid.

Riia Jaani kirikus on eesti luteri kogudus, kord kuus viib külalisõpetaja Valdek Johanson läbi eestikeelseid jumalateenistusi.
Üks kord kuus, iga kuu esimesel teisipäeval on Läti Raadios (107,7 MHz) eetris eestikeelne saade.

Läti Ettevõteteregistris on 2007.a. juunikuu alguseks registreeritud 1373 Eesti investeeringutega ettevõtet, neist üle 700 on loodud 100%-liselt Eesti kapitali baasil. Enamikes neist töötab rahvusvaheline juhtkond.

2007.a. maikuus moodustati ettevõtjate initsiatiivgrupi poolt Eesti Kaubanduskoda Lätis, mille juhatuse esimeheks valiti Hele Lõhmus.

news Dokumentaalfilm "Eestlased Lätis"

TopBack

© Eesti Suursaatkond Riias Skolas 13, LV-1010 Riia, Läti tel. (371) 6781 20 20, e-mail: embassy.riga@mfa.ee