Eesti
English Latviski По-русски
Eesti ja Läti »

Läti - Relations

11.09.2015

(viimati uuendatud: 11.09.2017)

Eesti ja Läti vahelised sõbralikud ja tihedad naabrussuhted põhinevad nii ajaloolis-kultuurilisel lähedusel, sarnastel välispoliitilistel eesmärkidel kui ka edukalt areneval kaubavahetusel ja turismil. Eesti ja Läti riigipead ning valitsusliikmed kohtuvad regulaarselt, sage suhtlemine ja hea koostöömeel valitseb ka erinevate riigiasutuste ja äriettevõtete vahel.

Eesti ja Läti vahetasid diplomaatilisi esindajaid juba 1918. aasta detsembris. Diplomaatilised suhted riikide vahel taastati 6. septembril 1991. Eesti esimese taasiseseisvumisjärgse suursaadikuna Lätis asus 29. juunil 1992 tööle Leili Utno.

Praegune Eesti Vabariigi suursaadik Lätis on Tõnis Nirk, kes esitas oma volikirja Läti president Andris Bērziņšile 2. septembril 2014. Läti Vabariigi Suursaatkonda Tallinnas juhib alates 8. juunist 2017 suursaadik Raimonds Jansons.

Visiidid

Lätti
august 2017peaminister Jüri Ratas 3B peaministrite kohtumisel Inčukalnsis
juuli 2017president Kersti Kaljulaid
juuni 2017välisminister Sven Mikser
veebruar 2017president Kersti Kaljulaid
detsember 2016välisminister Sven Mikser tutvumisvisiidil
detsember 2016peaminister Jüri Rõivas tutvumisvisiidil
november 2016peaminister Taavi Rõivas 16+1 kohtumisel
oktoober 2016president Kersti Kaljulaid tutvumisvisiidil
oktoober 2016välisminister Jürgen Ligi tutvumisvisiidil
august 2016peaminister Taavi Rõivas 3B peaministrite mitteametlikul kohtumisel
august 2016välisminister Marina Kaljurand NB 8 välisministrite kohtumisel
august 2016president Toomas Hendrik Ilves kohtumisel asepresident Bideniga
august 2016spiiker Nestor
juuni 2016president Toomas Hendrik Ilves
aprill 2016välisminister Marina Kaljurand
veebruar 2016peaminister Taavi Rõivas
november 2015president Toomas Hendrik Ilves
november 2015peaminister Taavi Rõivas
november 2015justiitsminister Urmas Reinsalu
oktoober 2015justiitsminister Urmas Reinsalu
september 2015peaminister Taavi Rõivas
august 2015välisminister Marina Kaljurand
mai 2015president Toomas Hendrik Ilves eesti-läti ja läti-eesti sõnaraamatute esitlusel
mai 2015spiiker Eiki Nestor
aprill 2015 peaminister Taavi Rõivas töövisiidil
aprill 2015välisminister Keit Pentus-Rosimannus ametisse nimetamise järgsel visiidil
jaanuar 2015spiiker Eiki Nestor
november 2014välisminister Keit Pentus-Rosimannus ametlikul visiidil
mai 2014välisminister Urmas Paet visiidil
veebruar 2013peaminister Andrus Ansip Riias Northern Future Forum’l
september 2012president Toomas Hendrik Ilves Riia konverentsil
juuni 2012president Toomas Hendrik Ilves riigivisiidil
veebruar 2012välisminister Urmas Paet ametlikul visiidil
oktoober 2011president Toomas Hendrik Ilves teise ametiaja esimesel töövisiidil
september 2011peaminister Andrus Ansip Riia Konverentsil
juuni 2011president Toomas Hendrik Ilves töövisiidil
aprill 2011peaminister Andrus Ansip
märts 2011välisminister Urmas Paet
veebruar 2011president Toomas Hendrik Ilves
detsember 2010peaminister Andrus Ansip Eesti-Läti tulevikukoostöö raporti konverentsil
juuni 2010peaminister Andrus Ansip
oktoober 2009välisminister Urmas Paet
oktoober 2009president Toomas Hendrik Ilves
veebruar 2009välisminister Urmas Paet ametlikul visiidil
november 2008president Toomas Hendrik Ilves
september 2008välisminister Urmas Paet
juuli 2008president Toomas Hendrik Ilves
Eestisse
august 2017peaminister Kučinskis
mai 2017välisminister Edgars Rinkēvičs Eesti-Läti keeleauhinna väljakuulutamisel 
mai 2017peaminister Māris Kučinskis BCM PM kohtumisel
jaanuar 2017peaminister Māris Kučinskis mitteametlikul BCM kohtumisel
november 2016president Vējonis Latvijas Finiers tehase avamisel
juuni 2016peaminister Māris Kučinskis
märts 2016peaminister Māris Kučinskis töövisiidil
juuli 2015president Raimonds Vējonis ametlikul ametisse nimetamise järgsel visiidil
juuli 2015välisminister Edgars Rinkēvičs Eesti-Läti ja Läti-Eesti tõlkeauhinna väljakuulutamisel
jaanuar 2014peaminister Laimdota Straujuma ametlikul visiidil
juuli 2013president Andris Bērziņš töövisiidil Viljandis
aprill 2013välisminister Edgars Rinkēvičs ametlikul visiidil
aprill 2013president Andris Bērziņš töövisiidil, kohtumine T. H. Ilvesega Ärma talus
november 2012president Andris Bērziņš töövisiidil
oktoober 2012president Andris Bērziņš Valgas
detsember 2011peaminister Valdis Dombrovskis Tartus koostöökonverentsil
oktoober 2011välisminister Edgars Rinkēvičs töövisiidil
juuli 2011president Andris Bērziņš töövisiidil
jaanuar 2011Saeima spiiker Solvita Aboltina ametlikul visiidil
november 2010välisminister Girts Valdis Kristovskis
november 2010peaminister Valdis Dombrovskis
mai 2010välisminister Aivis Ronis
märts 2010välisminister Maris Riekstinš
oktoober 2009peaminister Valdis Dombrovskis
juuli 2009välisminister Maris Riekstiņš
aprill 2009president Valdis Zatlers riigivisiidil
aprill 2009peaminister Valdis Dombrovskis
juuni 2008president Valdis Zatlers
mai 2008president Valdis Zatlers
märts 2008välisminister Maris Riekstiņš
märts 2008peaminister Ivars Godmanis
jaanuar 2008Saeima spiiker Gundars Daudze

Eesti ja Läti suhete edasiarendamise ning kahepoolses koostöös ühistearengusuundade kaardistamise eesmärgil leppisid Eesti ja Läti peaministrid2007. a kokku Eesti ja Läti tulevikukoostöö raporti koostamises.Raportikoostajateks määrati Eesti poolt Anvar Samost ja Läti poolt Andris Razans,kes andsid peaminister Andrus Ansipile ja Läti peaminister ValdisDombrovskisele raporti üle 11. juunil 2010.Eesti-Läti tulevikukoostöö raport(645.11 KB, PDF)

Lepinguline baas

Eesti ja Läti kahepoolseid suhteid, eeskätt aga majandussuhteidreguleerivad alates 2004. aasta 1. maist ELi siseturu reeglid. EnamikEestit ja Lätit siduvaid lepinguid on sõlmitud aga kolmepoolselt Eesti,Läti ja Leedu vahel.

Ülevaade Eesti ja Läti vahel sõlmitud lepingutest:

  • Eesti Vabariigi Valitsuse ja Läti Vabariigi Valitsuse riigipiiritaastamise leping ja lisaprotokoll (jõustus 13.09.93)

  • Kokkulepe ühise piirikontrolli organiseerimisest (jõustus 30.08.94)

  • Kokkulepe piiriesindajate tegevusest (jõustus 30.08.94)

  • Lennuühenduse kokkulepe (jõustus 01.02.96)

  • Investeeringute soodustamise ja vastastikuse kaitse leping (jõustus23.05.96)

  • Kokkulepe merepiiri kehtestamisest Liivi lahes, Kura kurgus jaLäänemeres (jõustus 10.10.96)

  • Kokkulepe piiripunktidest (jõustus 21.10.96)

  • Sotsiaalkindlustusleping (jõustus 29.01.97)

  • Kokkulepe riigipiire ületava keskkonnamõju hindamisest (jõustus14.03.97)

  • Kokkulepe maatüki kasutusõiguse üleandmise kohta (jõustus 28.06.99)

  • Raamleping vastastikusest abist õnnetuste korral (jõustus 19.06.02)

  • Tulu- ja kapitalimaksuga topeltmaksustamise vältimise ja maksudesthoidumise tõkestamise leping (jõustus 21.11.02)

  • Raudteetranspordikoostöö kokkulepe (jõustus 16.05.04)

  • Valga1/Valka2 ühise piiripunkti kasutamise ja hooldamise tingimusteleping (jõustus 21.05.04)

  • Kokkulepe toornafta ja naftasaaduste vastastikusest hoidmisest(jõustus 6.08.09)

  • Salastatud teabe vahetamise ja vastastikuse kaitse kokkulepe(jõustus 20.07.11)


Majandussuhted

KAUBAVAHETUS

2017. aasta majandusandmete põhjal kuulub Läti jätkuvalt Eesti viieolulisima koostööpartneri hulka, olles oluline eksporditurg nii meietoodetele kui teenustele. Kaubavahetuses Eestiga hoidis Läti kolmandatkohta – 8,9%. Eesti päritolu kaupade eksport Lätti moodustas 9,2% 2016. akoguekspordist. Impordipartnerite seas oli Läti 4. kohal osakaaluga 8,4%.

Läti ja Eesti kaubavahetuse bilanss oli Eesti jaoks ajavahemikul 2008 -2011negatiivne. 2012. aastast hakkas bilanss tasakaalustuma ning aastatel2014-2015 oli positiivne. 2016. A muutus bilanss taas negatiivseks.


Eesti-Läti kaubavahetus aastatel 2005-2017 I kvartal (miljonit eurot)

AastaKäiveEksportOsatähtsus koguekspordis %ImportOsatähtsus koguimpordis %
2005962,7564,49,1398,34,8
20061 308,3699,69,1608,75,7
20071775,7924,511,5851,27,4
20081831,5843,910,0987,69,1
20091378,0613,39,5764,710,5
20101789,0776,88,91012,211,0
20112 091,9954,18,01 137,88,9
20122 376,11 103,48,81 272,79
20132 576,51 274,710,41 301,89,4
20142467,31 294,710,71 172,68,5
2015
2346,3
1203
10,81143,3
8,5
2016
2223,6
1096,0
9,21127,7
8,4
2017 Ip/a
1136,4
548,9
8,2587,5
7,9

Import arvestatud saatjariigi järgi

Olulisemad ekspordiartiklid 2016:

  • Mineraalsed tooted – 17,3 %

  • Masinad ja mehaanilised seadmed – 14,5%

  • Transpordivahendid – 13,2%

  • Puit ja puittooted -7,6%

Olulisemad impordiartiklid 2016:

  • Masinad ja seadmed - 21,7%

  • Keemiatooted - 8,7%

  • Puit ja puittooted - 8,7%

  • Valmistoidukaubad ja joogid – 9,3%

INVESTEERINGUD

31.03.2017 seisuga moodustasid Eesti residentide Lätisse paigutatudinvesteeringud 1195,8 mln EUR ehk 19,4% investeeringute kogumahust.31.03.2017 seisuga oli Läti otseinvseteeringute suuruseks Eestis 661,1 mlnEUR, mis on 2,7% kogu Eestisse paigutatud otseinvesteeringute mahust.

Lätis tegutsevate Eesti ettevõtete toetuseks ja paremaksinformatsioonivahetuseks asutati Riias 18. aprillil 2007 EestiKaubanduskoda Lätis (    http://www.eesti.lv), mis oliühtlasi esimene väljaspool Eestit loodud Eesti ettevõtete ning investoriteühendus.


Piiriülene koostöö

Eesti ja Läti piiriregioonide kohalike omavalitsuste vahel valitseb jubaaastaid regulaarne koostöö. 2004. aastal moodustati valitsuskomisjon Eesti– Läti piiriülese koostöö tõhustamiseks. Komisjoni töö raames moodustatipiiriülese koostöö töögrupid, mille ühistegevuse ülesandeks on piireületava koostöö strateegia väljatöötamine eesmärgiga arendada Läti-Eestikoostööd EL piirikoostööprogrammides, luua ettevõtlust soodustav keskkondpiirialadel ja lihtsustada piiriületusprotseduuri. 4 töögrupikonkreetsemateks töövaldkondadeks on sotsiaal- ja meditsiiniteenused;transport, energeetika ja keskkonnakaitse; haridus, turism ja sport ningpiiriülese tööjõu liikumine ja maksustamine.

Viimasel Eesti – Läti valitsuskomisjoni kohtumisel 10.03.2017 Smiltenesolid jätkuvalt päevakajalisteks teemadeks tervishoid ja tervishoiugaseonduvad avalikud teenused piiriregioonides, maksukoostöö piiriregioonidesja piiriülese rongiliikluse ja maanteede edendamine Eesti ja Läti vahel.Järgmine Eesti-Läti ja Läti-Eesti valitsustevahelise komisjoni kohtuminetoimub 2018. aastal Eestis.

Euroopa Liit toetab piirialade omavahelist koostööd territoriaalse koostööprogrammide kaudu. Euroopa Regionaalarengu Fondist kaasrahastatakse 38 mlnEUR Eesti - Läti programmi ajavahemikul 2012-2020 (    http://www.estlat.eu). Programmiprioriteetsed suunad on aktiivne ja ligitõmbav elukeskkond, puhas jahinnatud elukeskkond, parem sadamate võrgustik, integreeritud tööjõuturg.


Kaitsealane koostöö

Aktiivne kaitsealane koostöö toimub nn Balti formaadis (Eesti, Läti jaLeedu) alates 12.02.1995. vastavalt kaitseministrite poolt sõlmitudkoostöökokkuleppele.
Kolmepoolselt on algatatud mitmeid ühisprojekte, milledest mõned on kestnudloomisest tänaseni, samas mõned on peale eesmärgi saavutamist lõpetatud(BALTBAT, BALTSEA).

Käesoleval ajal on olulisemateks koostööformaatideks Balti kaitsekolledž(BALTDEFCOL), NATO Balti õhuturve, Balti pataljon ( BALTBAT) ja ühineosalus õppustel.


Kultuuri- ja haridussuhted

Tänu geograafilisele naabrusele on Eesti ja Läti kultuuri- ja haridusalasedkontaktid olnud läbi aegade tihedad. Eesti tulevane vaimu- ja võimueliitsai juba 19. sajandil haridust Janis Cimze seminaris, hiljem Riiatehnikakõrgkoolis ja Riia vaimulikus seminaris. 2000. aastal Eesti, Läti jaLeedu vahel sõlmitud kokkulepe kõrgharidust tõendavate dokumentidevastastikusest tunnustamisest on praegugi Eestist Läti kõrgkoolidesseõppima viinud kümneid üliõpilasi. Populaarseimaks õppeasutuseks onkujunenud Stockholmi Majanduskool Riias.

Lätis elab praegu ca 2300 etnilist eestlast. Piiriülene majandustegevus onlisanud sellesse nišši mitu tuhat eestlast, kelle kodu on küll Eestis, kuidkes suurema osa oma tööajast veedavad Lätis. Valgas tegutseb Eesti-LätiInstituut, kus õpetatakse muuhulgas ka läti keelt. Eesti ja Lätikeeleekspertide koostöös valmis uus läti – eesti ja eesti – lätisõnaraamat, mille esmaesitlus toimus mõlema riigi presidentide ToomasHendrik Ilvese ja Andris Bēržiņši juuresviibimisel 11.05.2015 Riias .

1908. aastal Riias asutatud Eesti Hariduse ja Abiandmise Seltsiõigusjärglasena tegutseb praegu Läti Eesti Selts, mille tegevus taastati1988. aastal. 1989. aastal taasalustas oma tegevust ka Riia Eesti Kool (    http://www.rivsk.lv/), mis praegupakub haridust ligi 170-le põhikooliõpilasele. Läti riigi rahastamiseltegutsevas koolis toimub suurem osa õppetööst küll läti keeles, ent sealõpetatakse eesti keelt, kultuuri ja kodulugu. Eesti on andnud koolileaastate jooksul erinevat toetust, peamiselt õppematerjalide ja arvutitenäol, lisaks on lähetatud kooli eesti keele õpetaja.

18. veebruaril 2009 kirjutasid Eesti välisminister Urmas Paet ja Lätivälisminister Māris Riekstiņš alla kokkuleppele, millega asutati Eesti-Lätija Läti-Eesti tõlkeauhind eesmärgiga rõhutada eesti ja läti keele ningkultuurivahetuse olulisust (vt täpsemalt:Eesti-Läti ja Läti-Eesti tõlkeauhind(DOC)). Välisministeeriumide tõlkeauhinna esmakordne väljastamine toimus10. märtsil 2010 ja selle sai läti tõlkija Maima Grinberga. 2015. aastalotsustasid Eesti ja Läti välisministrid laiendada varasemalt tuntudEesti-Läti ja Läti-Eesti tõlkeauhinna konkursi valdkondi ningallkirjastasid selleks 03.07.2015 Tallinnas uue põhikirja, mille aluselsaab lisaks ilukirjanduslikele tõlgetele esitada konkursile ka teistesvaldkondades, näiteks poliitikas, teaduses, kunstis, ajaloos jasotsioloogias, jne. Auhinna kandidaatideks on võimalik esitada ka Eesti jaLäti koolide ning ülikoolide keeleõpetajaid ning keeleteadlasi, kes oneelmisel aastal andnud panuse eesti ja läti keele edendamisse mõlemasriigis.

22. 04. 2016 kuulutasid Eesti ja Läti välisminister Riias välja Eesti-Lätikeeleauhinna võitjana Tartu Ülikooli teaduri Valts Ernštreits’i, kedatunnustati panuse eest 2015. a ilmunud eesti-läti/läti-eesti sõnaraamatuettevalmistustesse ja tegevuse eest tõlkijana nii suulises kui kirjalikusvormis.

12.05.2017 kuulutasid Eesti välisminister Sven Mikser ja Läti välisministerEdgars Rinkēvičs Tallinnas välja Eesti-Läti keeleauhinna võitja, kelleksosutus eesti luuletaja, tõlkija ja kirjandusloolane Livia Vitol.

TopBack

© Eesti Suursaatkond Riias Skolas 13, LV-1010 Riia, Läti tel. (371) 6781 20 20, e-mail: embassy.riga@mfa.ee