Eesti
English Latviski По-русски
Eesti ja Läti »

Läti - Relations

11.09.2015

 
(viimati uuendatud: 03.07.2015)
 
 

Eesti ja Läti vahelised sõbralikud ja tihedad naabrussuhted põhinevad nii ajaloolis-kultuurilisel lähedusel, sarnastel välispoliitilistel eesmärkidel kui ka edukalt areneval kaubavahetusel ja turismil. Eesti ja Läti riigipead ning valitsusliikmed kohtuvad regulaarselt, sage suhtlemine ja hea koostöömeel valitseb ka erinevate riigiasutuste ja äriettevõtete vahel.

Eesti ja Läti vahetasid diplomaatilisi esindajaid juba 1918. aasta detsembris. Diplomaatilised suhted riikide vahel taastati 6. septembril 1991. Eesti esimese taasiseseisvumisjärgse suursaadikuna Lätis asus 29. juunil 1992  tööle Leili Utno.

Praegune Eesti Vabariigi suursaadik Lätis on Tõnis Nirk, kes esitas oma volikirja Läti president Andris Bērziņšile 2. septembril 2014. Läti Vabariigi Suursaatkonda Tallinnas juhib alates 23. oktoobrist 2013 suursaadik Juris Bone.

Visiidid

                                                                                                                                                                                                                               
Lätti
juuni 2016president Toomas Hendrik Ilves
aprill 2016välisminister Marina Kaljurand
veebruar 2016peaminister Taavi Rõivas
november 2015president Toomas Hendrik Ilves
november 2015peaminister Taavi Rõivas
november 2015justiitsminister Urmas Reinsalu
oktoober 2015justiitsminister Urmas Reinsalu
september 2015peaminister Taavi Rõivas
august 2015välisminister Marina Kaljurand
mai 2015president Toomas Hendrik Ilves eesti-läti ja läti-eesti sõnaraamatute esitlusel
mai 2015spiiker Eiki Nestor
aprill 2015 peaminister Taavi Rõivas töövisiidil
aprill 2015välisminister Keit Pentus-Rosimannus ametisse nimetamise järgsel visiidil
jaanuar 2015spiiker Eiki Nestor
november 2014 välisminister Keit Pentus-Rosimannus ametlikul visiidil
mai 2014 välisminister Urmas Paet visiidil
veebruar 2013 peaminister Andrus Ansip Riias Northern Future Forum’l
september 2012 president Toomas Hendrik Ilves Riia konverentsil
juuni 2012 president Toomas Hendrik Ilves riigivisiidil
veebruar 2012 välisminister Urmas Paet ametlikul visiidil
oktoober 2011 president Toomas Hendrik Ilves teise ametiaja esimesel töövisiidil
september 2011 peaminister Andrus Ansip Riia Konverentsil
juuni 2011 president Toomas Hendrik Ilves töövisiidil
aprill 2011 peaminister Andrus Ansip 
märts 2011 välisminister Urmas Paet
veebruar 2011 president Toomas Hendrik Ilves
detsember 2010 peaminister Andrus Ansip Eesti-Läti tulevikukoostöö raporti konverentsil
juuni 2010 peaminister Andrus Ansip
oktoober 2009 välisminister Urmas Paet
oktoober 2009 president Toomas Hendrik Ilves
veebruar 2009 välisminister Urmas Paet ametlikul visiidil
november 2008 president Toomas Hendrik Ilves
september 2008 välisminister Urmas Paet
juuli 2008 president Toomas Hendrik Ilves
                                       
Eestisse
juuni 2016peaminister Māris Kučinskis            
märts 2016peaminister Māris Kučinskis töövisiidil            
juuli 2015president Raimonds Vējonis ametlikul ametisse nimetamise järgsel visiidil            
juuli 2015välisminister Edgars Rinkēvičs Eesti-Läti ja Läti-Eesti tõlkeauhinna väljakuulutamisel            
jaanuar 2014 peaminister Laimdota Straujuma ametlikul visiidil
juuli 2013 president Andris Bērziņš töövisiidil Viljandis
aprill 2013 välisminister Edgars Rinkēvičs ametlikul visiidil
aprill 2013 president Andris Bērziņš töövisiidil, kohtumine T. H. Ilvesega Ärma talus
november 2012 president Andris Bērziņš töövisiidil
oktoober 2012 president Andris Bērziņš Valgas
detsember 2011 peaminister Valdis Dombrovskis Tartus koostöökonverentsil
oktoober 2011 välisminister Edgars Rinkēvičs töövisiidil
juuli 2011 president Andris Bērziņš töövisiidil
jaanuar 2011 Saeima spiiker Solvita Aboltina ametlikul visiidil
november 2010 välisminister Girts Valdis Kristovskis
november 2010 peaminister Valdis Dombrovskis
mai 2010 välisminister Aivis Ronis
märts 2010 välisminister Maris Riekstinš
oktoober 2009 peaminister Valdis Dombrovskis
juuli 2009 välisminister Maris Riekstiņš
aprill 2009 president Valdis Zatlers riigivisiidil
aprill 2009 peaminister Valdis Dombrovskis
juuni 2008 president Valdis Zatlers
mai 2008 president Valdis Zatlers
märts 2008 välisminister Maris Riekstiņš
märts 2008 peaminister Ivars Godmanis
jaanuar 2008 Saeima spiiker Gundars Daudze
  

Juunis 2007 algatasid Eesti ja Läti peaminister idee Eesti ja Läti tulevikukoostöö raportist, mille eesmärgiks on kahe maa eri valdkondade ühiste arengusuundade kaardistamine. Nimetatud töö anti väljatöötamiseks kahele raportöörile: Eesti poolt Anvar Samostile ja Läti poolt Andris Razansile, kes andsid peaminister Andrus Ansipile ja Läti peaminister Valdis Dombrovskisele raporti üle 11. juunil 2010. Eesti-Läti tulevikukoostöö raport (645.11 KB, PDF)

14. 12. 2012, kolmandal Eesti-Läti tulevikukoostöö raportile pühendatud koostöökonverentsil Riias keskenduti info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) teemale. Konverentsi tulemusena lepiti Eesti ja Läti riigiasutuste vahel kokku teha konkreetsetest koostööalgatustest koosnev tegevuskava koostöö käivitamiseks e-ID ja piiriüleste teenuste alal. Peaministrite kohtumisel 2015. Aprillis otsustati, et tulevikukoostöö raport vajab kaasajastamist.

Lepinguline baas
 

Eesti ja Läti kahepoolseid suhteid, eeskätt aga majandussuhteid reguleerivad alates 2004. aasta 1. maist ELi siseturu reeglid. Enamik Eestit ja Lätit siduvaid lepinguid on sõlmitud aga kolmepoolselt Eesti, Läti ja Leedu vahel.

Ülevaade Eesti ja Läti vahel sõlmitud lepingutest:

  • Eesti Vabariigi Valitsuse ja Läti Vabariigi Valitsuse riigipiiri taastamise leping ja lisaprotokoll (jõustus 13.09.93)
  • Kokkulepe ühise piirikontrolli organiseerimisest (jõustus 30.08.94)
  • Kokkulepe piiriesindajate tegevusest (jõustus 30.08.94)
  • Lennuühenduse kokkulepe (jõustus 01.02.96)
  • Investeeringute soodustamise ja vastastikuse kaitse leping (jõustus 23.05.96)
  • Kokkulepe merepiiri kehtestamisest Liivi lahes, Kura kurgus ja Läänemeres (jõustus 10.10.96)
  • Kokkulepe piiripunktidest (jõustus 21.10.96)
  • Sotsiaalkindlustusleping (jõustus 29.01.97)
  • Kokkulepe riigipiire ületava keskkonnamõju hindamisest (jõustus 14.03.97)
  • Kokkulepe maatüki kasutusõiguse üleandmise kohta (jõustus 28.06.99)
  • Raamleping vastastikusest abist õnnetuste korral (jõustus 19.06.02)
  • Tulu- ja kapitalimaksuga topeltmaksustamise vältimise ja maksudest hoidumise tõkestamise leping (jõustus 21.11.02)
  • Raudteetranspordikoostöö kokkulepe (jõustus 16.05.04)
  • Valga1/Valka2 ühise piiripunkti kasutamise ja hooldamise tingimuste leping (jõustus 21.05.04)
  • Kokkulepe toornafta ja naftasaaduste vastastikusest hoidmisest (jõustus 6.08.09)
  • Salastatud teabe vahetamise ja vastastikuse kaitse kokkulepe (jõustus 20.07.11)
     

Majandussuhted
 

KAUBAVAHETUS

2015. aasta majandusandmete põhjal kuulub Läti jätkuvalt Eesti viie olulisima koostööpartneri hulka, olles oluline eksporditurg nii meie toodetele kui teenustele. Kaubavahetuses Eestiga hoidis Läti kolmandat kohta -9,5%. Eesti kaupade eksport Lätti moodustas 1,2 mld eurot (2014: 1,29 mld eurot). Selle näitajaga oli Läti Eestile suuruselt kolmas eksporditurg (10,8 % koguekspordist).

Läti kaupu imporditi Eestisse  2015. aastal 1,14 mld euro väärtuses (2014: 1,17 mld eurot). Läti oli Eestile suuruselt neljas impordipartner (8,5% koguimpordist).   

Läti ja Eesti kaubavahetuse bilanss oli Eesti jaoks ajavahemikul 2008 -2011 negatiivne, hakates tasakaalustuma alates 2012. Aastast. 2015. Aastal oli bilanss 59 mln euroga positiivne.


Eesti-Läti kaubavahetus aastatel 2005-2015 I kvartal (miljonit eurot)
 

Aasta Käive Eksport Osatähtsus koguekspordis % Import Osatähtsus koguimpordis %
2005 962,7 564,4 9,1 398,3 4,8
2006 1 308,3 699,6 9,1 608,7 5,7
2007 1 775,7 924,5 11,5 851,2 7,4
2008 1 831,5 843,9 10,0 987,6 9,1
2009 1 378,0 613,3 9,5 764,7 10,5
2010 1 789,0 776,8 8,9 1 012,2 11,0
2011 2 091,9 954,1 8,0 1 137,8 8,9
2012 2 376,1 1 103,4 8,8 1 272,7 9
2013 2 576,5 1 274,7 10,4 1 301,8 9,4
2014 2467,3 1 294,7 10,7 1 172,6 8,5
2015
2346,3
1203
10,8 1143,3
8,5

Import arvestatud saatjariigi järgi

Olulisemad ekspordiartiklid 2015:

  • Mineraalsed tooted - 26,2%
  • Masinad ja mehaanilised seadmed – 12,6%
  • Transpordivahendid – 10,9%
  • Puit ja puittooted -7,2%

Olulisemad impordiartiklid 2015:

  • Masinad ja seadmed - 20,8%
  • Keemiatooted - 8,5%
  • Mineraalsed tooted - 8,5%
  • Valmistoidukaubad ja joogid - 7,9%

INVESTEERINGUD

31.12.2015 seisuga moodustasid Eesti residentide Lätisse paigutatud investeeringud 1027,8 mln EUR ehk 18,5% investeeringute kogumahust 31.12.2015 seisuga oli Läti otseinvseteeringute suuruseks Eestis 448,7 mln EUR, mis on 2,7%  kogu Eestisse paigutatud otseinvesteeringute mahust.

Lätis tegutsevate Eesti ettevõtete toetuseks ja paremaks informatsioonivahetuseks asutati Riias 18. aprillil 2007 Eesti Kaubanduskoda Lätis (http://www.eesti.lv), mis oli ühtlasi esimene väljaspool Eestit loodud Eesti ettevõtete ning investorite ühendus. Praeguse seisuga ühendab EKL ligi 27 Eesti kapitalil põhinevat ettevõtet. 2012. a tähistati 5.  tegevusaasta täitumist.

 

Piiriülene koostöö
 

Eesti ja Läti piiriregioonide kohalike omavalitsuste vahel valitseb juba aastaid regulaarne koostöö. 2004. aastal moodustati valitsuskomisjon Eesti – Läti piiriülese koostöö tõhustamiseks. Komisjoni töö raames moodustati piiriülese koostöö töögrupid, mille ühistegevuse ülesandeks on piire ületava koostöö strateegia väljatöötamine eesmärgiga arendada Läti-Eesti koostööd EL piirikoostööprogrammides, luua ettevõtlust soodustav keskkond piirialadel ja lihtsustada piiriületusprotseduuri. 4 töögrupi konkreetsemateks töövaldkondadeks on sotsiaal- ja meditsiiniteenused; transport, energeetika ja keskkonnakaitse; haridus, turism ja sport ning piiriülese tööjõu liikumine ja maksustamine.

Viimane Eesti – Läti valitsuskomisjoni kohtumine toimus 21.02.2015 Taageperas, kus Eesti siseminister Hanno Pevkur ja Läti keskkonna- ja regionaalminister Kaspars Gerhards kaardistasid uued koostööteemad, nt. tervishoid ja tervishoiuga seonduvad avalikud teenused piiriregioonides, kutseharidus, elukestev õpe ja töötute ümberõpe, päästeteenused piiriregioonides ja merealadel ning piiriülese rongiliikluse ja maanteede edendamine Eesti ja Läti vahel.  Järgmine Eesti-Läti ja Läti-Eestit valitsustevahelise komisjoni kohtumine toimub 2016. aastal Lätis.

Euroopa Liit toetab piirialade omavahelist koostööd territoriaalse koostöö programmide kaudu. Euroopa Regionaalarengu Fondist kaasrahastatav Eesti - Läti programm 2007-2013 (http://www.estlat.eu) on olnud paljude ühiste projektide oluline toetusallikas.

Käesoleval ajal toimub Eesti-Läti programmi 2014-2020 parandamine ja kooskõlastamine Euroopa komisjoniga. Võrreldes varasemaga on programm temaatiliselt rohkem sihistatud ja näeb ette 35 mln EUR suurust toetust Euroopa Regionaalarengu Fondilt.


 

Kaitsealane koostöö
 

Aktiivne kaitsealane koostöö  toimub nn Balti formaadis (Eesti, Läti ja Leedu)  alates 12.02.1995. vastavalt kaitseministrite poolt sõlmitud koostöökokkuleppele.
Kolmepoolselt on algatatud mitmeid ühisprojekte, milledest mõned on kestnud loomisest tänaseni, samas mõned on peale eesmärgi saavutamist lõpetatud (BALTBAT, BALTSEA).

Käesoleval ajal on olulisemateks koostööformaatideks NATO  Balti õhuturve, BALTDEFCOL, BALTBAT ja ühine osalus õppustel.

BALTDEFCOL (Baltic Defence College) on 1998. aastal asutatud Balti riikide ühine sõjaline õppeasutus andmaks NATO standarditele vastavat vanemstaabiohvitseride koolitust.

BALTBAT Balti riigid panustavad ühise pataljoniga NATO Response Force’i (NRF) 2016 koosseisu. Järjest enam püütakse Balti riikides ära kasutada ka üksteisel olemasolevaid väljaõppealasid ja harjutusvälju. Näiteks käivad Eesti üksused harjutamas Lätis Adažis. Samuti on viimastel aastatel Balti kaitsekoostöös kasvanud suuremate ühisõppuste, nagu näiteks Baltic Host, Baltic regional Training Even, Saber Strike, BALTOPS jne, korraldamine.

 

Kultuuri- ja haridussuhted
 

Tänu geograafilisele naabrusele on Eesti ja Läti kultuuri- ja haridusalased kontaktid olnud läbi aegade tihedad. Eesti tulevane vaimu- ja võimueliit sai juba 19. sajandil haridust Janis Cimze seminaris, hiljem Riia tehnikakõrgkoolis ja Riia vaimulikus seminaris. 2000. aastal Eesti, Läti ja Leedu vahel sõlmitud kokkulepe kõrgharidust tõendavate dokumentide vastastikusest tunnustamisest on praegugi Eestist Läti kõrgkoolidesse õppima viinud kümneid üliõpilasi. Populaarseimaks õppeasutuseks on kujunenud Stockholmi Majanduskool Riias.

30.03.2012 avati Tartu Ülikooli keelekeskuses läti ja leedu keele auditoorium ja kabinet-raamatukogu. Avamisel osalesid Läti ja Leedu suursaadik Eestis ning Läti keele agentuuri, Leedu Haridus- ja teadusministeeriumi, Eesti Haridus- ja teadusministeeriumi, Vilniuse Ülikooli jt esindajad.

Lätis elab praegu ca 2300 etnilist eestlast. Piiriülene majandustegevus on lisanud sellesse nišši mitu tuhat eestlast, kelle kodu on küll Eestis, kuid kes suurema osa oma tööajast veedavad Lätis. Valgas tegutseb Eesti-Läti Instituut, kus õpetatakse muuhulgas ka läti keelt. Eesti ja Läti keeleekspertide koostöös valmis  uus läti – eesti ja eesti – läti sõnaraamat, mille esmaesitlus toimus mõlema riigi presidentide Toomas Hendrik Ilvese ja Andris Bēržiņši juuresviibimisel 11.05.2015 Riias .

1908. aastal Riias asutatud Eesti Hariduse ja Abiandmise Seltsi õigusjärglasena tegutseb praegu Läti Eesti Selts, mille tegevus taastati 1988. aastal. 1989. aastal taasalustas oma tegevust ka Riia Eesti Kool (http://www.rivsk.lv/), mis praegu pakub haridust ligi 170-le põhikooliõpilasele. Läti riigi rahastamisel tegutsevas koolis toimub suurem osa õppetööst küll läti keeles, ent seal õpetatakse eesti keelt, kultuuri ja kodulugu. Eesti on andnud koolile aastate jooksul erinevat toetust, peamiselt õppematerjalide ja arvutite näol, lisaks on lähetatud kooli eesti keele õpetaja.

18. veebruaril 2009 kirjutasid Eesti välisminister Urmas Paet ja Läti välisminister Māris Riekstiņš alla kokkuleppele, millega asutati Eesti-Läti ja Läti-Eesti tõlkeauhind eesmärgiga rõhutada eesti ja läti keele ning kultuurivahetuse olulisust (vt täpsemalt:Eesti-Läti ja Läti-Eesti tõlkeauhind (DOC)). Välisministeeriumide tõlkeauhinna esmakordne väljastamine toimus 10. märtsil 2010 ja selle sai läti tõlkija Maima Grinberga. 2015. aastal otsustasid Eesti ja Läti välisministrid laiendada varasemalt tuntud Eesti-Läti ja Läti-Eesti tõlkeauhinna konkursi valdkondi ning allkirjastasid selleks 03.07.2015 Tallinnas uue põhikirja, mille alusel saab lisaks ilukirjanduslikele tõlgetele esitada  konkursile ka teistes valdkondades, näiteks poliitikas, teaduses, kunstis, ajaloos ja sotsioloogias, jne. Auhinna kandidaatideks on võimalik esitada ka Eesti ja Läti koolide ning ülikoolide keeleõpetajaid ning keeleteadlasi, kes on eelmisel aastal andnud panuse eesti ja läti keele edendamisse mõlemas riigis.  22. 04. 2016 kuulutasid Eesti välisminister Marina Kaljurand ja Läti välisminister Edgars Rinkēvičs Riias välja Eesti-Läti keeleauhinna võitjana Tartu Ülikooli teaduri Valts Ernštreits’i, kelle konkursi žürii valis tänavuseks laureaadiks, et tunnustada teda panuse eest 2015. a ilmunud eesti-läti/läti-eesti sõnaraamatu ettevalmistustesse ja tema tegevuse eest tõlkijana nii suulises kui kirjalikus vormis.

TopBack

© Eesti Suursaatkond Riias Skolas 13, LV-1010 Riia, Läti tel. (371) 6781 20 20, e-mail: embassy.riga@mfa.ee