Eesti ja Läti

16.08.2011

Eesti ja Läti vahelised sõbralikud ja tihedad suhted põhinevad nii geograafilisel ja ajaloolis-kultuurilisel lähedusel ning ühistel välispoliitilistel eesmärkidel kui ka edukalt areneval kaubavahetusel ja turismil. Eesti ja Läti riigipead ning valitsusliikmed kohtuvad regulaarselt, tihe suhtlemine ja viljakas koostöö valitseb ka madalamate tasandite riigiasutuste ja äriettevõtete vahel.

Eesti ja Läti vahetasid diplomaatilisi esindajaid juba 1918. a. detsembris. Diplomaatilised suhted riikide vahel taastati 6. septembril 1991. Eesti esimese taasiseseisvumisjärgse suursaadikuna Lätis asus 29. juunil 1992  tööle Leili Utno.

Praegune Eesti Vabariigi suursaadik Lätis on Mati Vaarmann, kes andis oma volikirja Läti presidendile Valdis Zatlersile üle 7. septembril 2010. Läti Vabariigi Suursaatkonda Tallinnas juhib alates 28. augustist 2008 suursaadik Kārlis Eihenbaums.

Olulisemad visiidid ja kohtumised

Juunis 2007 algatasid Eesti ja Läti peaminister idee Eesti ja Läti tulevikukoostöö raportist, mis peaks viseerima kahe maa eri valdkondade ühised arengusuunad. Nimetatud töö anti väljatöötamiseks kahele raportöörile: Eesti poolt Anvar Samostile ja Läti poolt Andris Razansile, kes andsid peaminister Andrus Ansipile ja Läti peaminsiter Valdis Dombrovskisele raporti üle 11. juunil 2010.
Eesti-Läti tulevikukoostöö raport

Lepinguline baas

Eesti ja Läti kahepoolseid suhteid, eeskätt aga majandussuhteid reguleerivad alates 2004. a. 1. maist ELi siseturu reeglid. Enamik lepinguid, mis Eestit ja Lätit seovad, on sõlmitud aga kolmepoolselt Eesti, Läti ja Leedu vahel.

Kahepoolselt on Eesti ja Läti vahel sõlmitud 15 lepingut:

• Eesti Vabariigi Valitsuse ja Läti Vabariigi Valitsuse riigipiiri taastamise leping ja lisaprotokoll (jõustus 13.09.93)
• Kokkulepe ühise piirikontrolli organiseerimisest (jõustus 30.08.94)
• Kokkulepe piiriesindajate tegevusest (jõustus 30.08.94)
• Lennuühenduse kokkulepe (jõustus 01.02.96)
• Investeeringute soodustamise ja vastastikuse kaitse leping (jõustus 23.05.96)
• Merepiiri kehtestamisest Liivi lahes, Kura kurgus ja Läänemeres (jõustus 10.10.96)
• Kokkulepe piiripunktidest (jõustus 21.10.96)
• Sotsiaalkindlustusleping (jõustus 29.01.97)
• Kokkulepe riigipiire ületava keskkonnamõju hindamisest (jõustus 14.03.97)
• Maatüki kasutusõiguse üleandmise kohta (jõustus 28.06.99)
• Raamleping vastastikusest abist õnnetuste korral (jõustus 19.06.02)
• Tulu- ja kapitalimaksuga topeltmaksustamise vältimise ja maksudest hoidumise tõkestamise leping (jõustus 21.11.02)
• Raudteetranspordikoostöö kokkulepe (jõustus 16.05.04)
• Valga1/Valka2 ühise piiripunkti kasutamise ja hooldamise tingimuste leping (jõustus 21.05.04)
• Kokkulepe toornafta ja naftasaaduste vastastikusest hoidmisest (jõustus 6.08.09)
• Salastatud teabe vahetamise ja vastastikuse kaitse kokkulepe (jõustus 20.07.11)

Kaitsealane koostöö

Aktiivne kaitsealane koostöö Eesti, Läti ja Leedu vahel toimub alates 1995. a. 12. veebruarist kolmepoolsena, millal kaitseministrid sõlmisid kolmepoolse kaitsealase koostöökokkuleppe.
Kolmepoolselt on algatatud mitmeid ühisprojekte, milledest mõned on kestnud loomisest tänaseni ja mõningad peale eesmärgi saavutamist lõpetatud (BALTBAT, BALTSEA).

Käesoleval ajal on Eesti, Läti ja Leedu kaitsekoostöö põhiliselt keskendunud neljale koostööprojektile:

BALTRON (Baltic Navy Squadron) - 1998. a. valitsustevahelise lepinguga asutatud ühine miinitõrjevõimekusega mereväeeskaader osalemiseks rahvusvahelistel rahutoetusoperatsioonidel. Esimesena osales NATO miinitõrjeüksuse töös Eesti staabi- ja varustuslaev "Admiral Pitka". 2006. aastast saadavad Balti riigid rotatsiooni korras oma laevu NATO kiirreageerimisjõudude koosseisu.

BALTNET (Baltic Airspace Surveillance Network) AIR POLICING – 1998. a. asutatud ühine õhuseireandmete ja koordineerimise süsteem. Süsteemi käivitamiseks loodi Leedus regionaalse õhuruumi seireandmete koordinatsioonikeskus (RASCC), milles teenivad koos Balti riikide kaitseväelased. Põhiliseks ülesandeks on pakkuda NATOle ja NATO lennukitele, mis teostavad Baltikumis õhuturvet, olulist õhupilti, täites nii õhuturbe juurde kuuluvat õhuseire funktsiooni.

BALTDEFCOL (Baltic Defence College) – 1998. a. asutatud ühine sõjaline õppeasutus andmaks Baltiriikide ja meie partnerite ohvitseridele ühtse NATO standarditele vastava sõjaväelise hariduse. Kolledži põhifunktsioon on läbi viia vanemstaabiohvitseride kursust (Joint Command and General Staff Course e. JCGSC). Lisaks sellele korraldab kolledž igal aastal tsiviilteenistujatele kursust (Civil Service Course e. CSC) ning alates 2004. aastast kõrgemat juhtimiskursust (Higer Command Studies Course e. HCSC).

BALTIC BATTALION / NRF-14 – Balti maaväe üksuste osavõtt NATO kiirreageerimisüksuse NRF-14 koosseisus on hetke koostöö prioriteetsemaid teemasid.

Keskkonnaalane koostöö

Enamus keskkonnaalastest projektidest toimib käesoleval ajal kolmepoolsena Balti riikide vahel, koostöös Põhjamaade Ministrite Nõukoguga ja Läänemeremaade Nõukogu töös osalevate riikidega.

Eesti ja Läti kalanduskomisjon püüab lähendada kahe riigi huve ning positsioone kalavarude kaitsel ja kalapüügi korraldamisel, kogunedes vähemalt korra aastas Liivi lahe ja Läänemere avaosa püügikvootide jaotamiseks.

Majandussuhted

*1. mai 2004 eelsed ja 1. mai 2004 järgsed andmed ei ole võrreldavad ühtsetel alustel. Peale EL-ga ühinemist arvestatakse importi saatjariigi järgi, varem tehti seda päritoluriigi järgi.

Eesti ja Läti kahepoolset kaubavahetust on pärast iseseisvuse taastamist soodustanud mitmed, põhiliselt kolmepoolsed lepingud ja kokkulepped nagu Eesti, Läti ja Leedu kolmepoolne vabakaubandusleping (tööstuskaupadele 01.04.94 ja põllumajandussaadustele 01.01.97) ning kokkulepe viisavabast liikumisest.

KAUBAVAHETUS

Läti kuulub jätkuvalt Eesti nelja olulisima kaubanduspartneri hulka, olles kasvav eksporditurg nii meie toodetele kui teenustele. 2010. aasta tulemustel põhjal oli
- Eesti kaupade eksport Lätti: 784 mln EUR (2009: 616 mln EUR); aastane kasv 27,2%
- Läti kaupade import Eestisse: 1,003 mld EUR (2009: 764 mln EUR), aastane kasv 31,2%.

Olulisemad ekspordiartiklid 2010:

Olulisemad impordiartiklid 2010:

Kõik majandusandmed pärinevad Statistikaametist

INVESTEERINGUD

Eesti Panga andmetel oli 31.12.2010 seisuga 25,3% kõikidest välismaale tehtud otseinvesteeringutest suundunud Lätti, kokku summas 1,143 miljardit EUR. Alates suvest 2006 on Eesti välisinvesteeringute poolest Lätis investor nr. 1.

Läti otseinvesteeringud Eestisse moodustasid seisuga 31.12.2010 0,8% kõigist Eestisse tehtud otseinvesteeringutest ehk summaarselt 97,3 miljonit EUR. Eesti äriregistri andmetel on Eestis üle neljasaja Läti osalusega ettevõtte. Suurima investeeringu on varem teinud Latvenergo, kes omab Estlinki merekaablit ehitanud aktsiaseltsis Nordic Energy Link 25%-list osalust. Suuremad Läti investeeringud on tulnud veel Krediidipanka, Parex panka ja Tallinna Farmaatsiatehasesse. Juulil 2007 avati Mäos Läti suurima tööstusinvesteeringuna firma „Sakret” ehitussegutehas. Alates oktoobrist 2009 asub Tallinnas uues „Solaris“ keskuses restoraniketi „Lido“ esimene söögikoht Eestis.

Lätis tegutsevate Eesti ettevõtete toetuseks ja paremaks informatsioonivahetuseks asutati Riias 18. aprillil 2007 Eesti Kaubanduskoda (http://www.eesti.lv).

Regionaalne koostöö

Eesti ja Läti piiriregioonide kohalike omavalitsuste vahel valitseb juba aastaid regulaarne koostöö. 2004. a. moodustati Eesti ja Läti valitsuste poolt piiriülese koostöö töögrupid, mille ühistegevuse ülesandeks on piire ületava koostöö strateegia väljatöötamine eesmärgiga arendada Läti-Eesti koostööd EL piirikoostööprogrammides, luua ettevõtlust soodustav keskkond piirialadel ja lihtsustada piiriületusprotseduuri. Konkreetsemateks töövaldkondadeks on keskkonnakaitse, turism, transporditeenuste arendamine, koostöö ühise haridusruumi ja tervishoiusüsteemi väljakujundamisel. Suurematest projektidest on praegu käsil Valga-Valka ühise haiglasüsteemi loomine.

Kahe riigi linnade-vahelistest projektidest väärib veel märkimist Riia koostöö Tallinna ja Tartuga ning Valmiera ja Viljandi koostöö.
Territoriaalse koostöö programmide kaudu toetab ka Euroopa Liit piirialade omavahelist koostööd. (Eesti - Läti programm 2007-2013: http://www.estlat.eu).

Kultuuri- ja haridussuhted

Tänu geograafilisele naabrusele on Eesti ja Läti kultuuri- ja haridusalased kontaktid olnud tihedad. Eesti tulevased vaimu- ja võimuinimesed said juba 19. sajandil haridust Janis Cimze seminaris, hiljem Riia tehnikakõrgkoolis ja Riia vaimulikus seminaris. 2000. a. Eesti, Läti ja Leedu vahel sõlmitud kokkulepe kõrgharidust tõendavate dokumentide vastastikusest tunnustamisest on praegugi Eestist Läti kõrgkoolidesse õppima viinud kümneid üliõpilasi. Populaarseimaks õppeasutuseks on kujunenud Stockholmi Majanduskool Riias.

Valgas tegutseb Eesti-Läti Instituut, kus õpetatakse muuhulgas ka läti keelt. 2005.a. sügisel alustas Valkas tegevust ka Läti Ülikooli filiaal, mis võimaldab kõrghariduse omandamist ka eestimaalastel.
Lätis elab praegu ca 2 400 etnilist eestlast.. Uuem aeg ja avatud maailma majandustegevus on lisanud sellesse nišši mitu tuhat eestlast, kelle kodu on küll Eestis, kuid kes suurema osa oma tööajast veedavad Lätis.

1908. a. Riia asutatud Eesti Hariduse ja Abiandmise Seltsi õigusjärglasena tegutseb praegu Läti Eesti Selts, mille tegevus taastati 1988. a. Riia Jaani kirikus tegutsev eesti kogudus korraldab korra kuus eestikeelseid jumalateenistusi. Üks kord kuus on Läti riigiraadio eetris ka veerandtunnine eestikeelne saade. 2004. a. juunis toimus Riias ülemaailmne eestlaste kokkutulek ESTO 2004.

1989. a. taasalustas oma tegevust Riia Eesti Keskkool (http://www.rivsk.lv/), mis praegu pakub haridust ligi 170 õpilasele. Läti riigi rahastamisel tegutsevas koolis toimub suurem osa õppetööst küll läti keeles, ent seal õpetatakse eesti keelt, kultuuri ja kodulugu. Kui varem tegutses Eesti Kool Läti Eesti Seltsi majas kitsastes oludes, siis alates 2003/2004 õppeaastast asub kool spetsiaalselt õppetööks ettenähtud ruumides. Eesti on andnud koolile aastate jooksul erinevat toetust, peamiselt õppematerjalide ja arvutite näol, lisaks on Eesti riik lähetanud Riiga eesti keele õpetaja. Koolimaja vajab remonti ning juurdeehitust, milleks Eesti riik on valmis abi andma. Oodatud on Läti riigi ja Riia linnavalitsuse suurem panus kooli hüvanguks. Läti raske majanduslik seis ja väike õpilaste arv kooli gümnaasiumiosas viisid aga selleni, et 2011 sügisest jääb Riia Eesti kool tegutsema vaid põhikoolina ning kooli gümnaasiumiosa viiakse Põhjamaade gümnaasiumi alla.

18. veebruaril 2009.a kirjutasid Eesti välisminister Urmas Paet ja Läti välisminister Māris Riekstiņš alla kokkuleppele, millega asutati Eesti-Läti ja Läti-Eesti tõlkeauhind eesmärgiga rõhutada eesti ja läti keele ning kultuurivahetuse olulisust. Eesti-Läti ja Läti-Eesti tõlkeauhind.
Eesti-Läti ja Läti-Eesti tõlkeauhind.